Proovitud: Skype telefon DualPhone 3088

Mäletan, et olin vist 300s Skype’i registreerunud kasutaja. Peen asi tundus, et saab tasuta rääkida ja puha. Siis ma vist kasutasin veel ka IRC’d – mäletate sellist tsätti? Muidugi selle asendas MSN. Eks Skype pidi vist MSNi asendama hakkama. Või siiski mitte. Täna paistab, et ei olegi eesmärk – olles kaasaegne ja hightech läheb Skype hoopis vanakooli helistamise juurte juurde. Oskus mineviku tõdesid ja tavasid arvestada võib olla parim viis arenguks.

Kuigi Skype pole mul automaatse käivituse peal login aeg-ajalt sisse küll. Selleks see 90% juhtudest ka jääb – mingit kõnelemist ei järgne. Ei häälega ega teadetega. Õigupoolest, kasutan Skype’i ainult välismaale helistamiseks. Siis istun, headset peas ja tunnen end kui 1182 operaator (tervitused!). Ma hoolin teistest ka – ma ei taha oma kõnega sadada sisse keset tsätte ja töötegemist, sundima inimest panema headseti pähe ja asuma arvutiga rääkima. Nõustugem, meie ühiskond on harjunud klotsidega rääkimisega, mitte arvutiga rääkimisega. Ka handsfree kasutajaid tänaval vaadatakse veidike viltu. Ma ei taha, et mind viltu vaadataks.

Olen vanamoeline ja tahan rääkida toruga. Ära solvu nüüd – telefonitoru pean silmas. Nii kui hakkasid tekkima esimesed Skype telefonid, tundus asi huvitav. Kuid neil oli tagasilöök – tegemist oli arvuti külge ühendatavate seadmetega. Veel üks USB vidin mis tegelikult midagi paremaks ei tee! Tänan, ei.

Siis hakkasid kuuldused WiFi telefonidest, kus Skype juba sees. Kuid enne ülevaadet sellisest tutvustan oma hetke lemmikut – DualPhone 3088.

Tegemist on kaks-ühes telefoniga, mis töötab nii fiksvõrgus kui Skype’is. Domineerivaks on telefoni paigaldatud Skype tarkvara, mis tunneb ära maise telefoninumbri ja pakub valida kas helistada läbi SkypeOuti või mööda maaliine. Julgen väita, et tegemist on esimese tõelise Skype telefoniga, millel on praktiline väärtus. Ja kas ma mainisin, et tegemist on ka juhtmevaba telefoniga?

Avades DualPhone karbi leiad sealt lisaks torule telefoni pesa mida võid kasutada näiteks laadimiseks, samuti saatja-vastuvõtja, mille ühendad võrgukaabli ja telefoni kaabli külge. Nii et päris juhtmevaba pole aga kuna see baas võib paikneda sisuliselt üks kõik kus, siis natuke kaabeldamist tasub ära. Korteris töötas asi väga kenasti.

Edasi on kõik lihtsamast lihtsam. Käivita telefon ja logi Skype kasutajana sisse. Valmis. Kontaktibaas tiritakse automaatselt telefoni, loomulikult saad lisada ka uusi ja mitte-Skype kontakte. Näed kes online, kes eemal või kes väidab end tööd tegevat.

DualPhone on mõeldud helistamiseks ja temaga tekstisõnumeid saata ei saa. Küll toetab ta nii SkypeIn kui –Out teenuseid, samuti kõneposti.

Kasutajaliides on lihtne ja arusaadav meenutades ikoonide tõttu suuresti päris Skype’i. Tekst on vist kehvematele silmadele veidike peenike lugeda aga saab hakkama. Helinaid saab vaheta nagu mobiilis, kõnekvaliteet on täiesti ok.

Aeg-ajalt vaatab telefon, et ega uuemat tarkvaraversiooni pole ja kui leiab, siis saab enda harimisega ise hakkama. Tarkvara uuendamine võttis küll veidi aega ja seejuures nägi igasugu huvitavaid ekraane.

Kuigi tegemist on kaks-ühes seadmega võib Skype ideepoolest asendada ka lauatelefoni. Selleks tasub vaid SkypeIn number osta ja ongi valmis. Vanaema ei teagi mis ultrapeen süsteem sul loodud on ja helistab sulle nagu kümme aastat tagasi. Eesti SkypeIn number maksab kuus kuskil 45 krooni. Kõned Skype võrgus on endiselt tasuta.

Et selline riistapuu siis. Mulle meeldib. Kui oleks vaja uut juhtmevaba telefoni ja sõbrad samuti selliseid telefone ostaks, siis soetaks endalegi – üle 2000 kroonine hind on küll arvestatav aga see võib seda väärt olla. Kõik oleneb ju kuidas kasutada.