Natuke Deformeerunud

On asju, mis on veidike viltu ja on neid, mis ei ole.

Aug
23

Minu iPhone maksaks 12 300 krooni

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 23 August, 2008

Pärast eilset üritust otsustasin arvutada, kas mul tasub osta kultuslik iPhone, mille presentatsiooni ma esmakordselt (esimese generatsiooni mudel) põnevusega jälgisin. Selle suve hakul tehti hind petlikult sõbralikumaks ja lubati Eestisse tuua. Nüüd on siis müügil. Võtsin ette oma juuni arve ja asusin arvutama.

Juunis oli minu mobiiliarve 538 krooni, sisaldades pea viis tundi kõnesid, millest pooled läksid EMT võrku ja pooled teistesse võrkudesse. Eriline sõnumineerija ma ei ole ja seega jäi sõnumite arv 25 juurde. Mobiilinternet pole ka minu rida, kuna mu praegune telefon Nokia N82 on Wifiga. Hinna sees on paketi tasu, EMT internet tasu (95kr)

Pakette liites sain teada järgmist: i550 paketi puhul oleks juuni arve olnud napilt üle 900 krooni. i890 pakett oleks toonud napilt alla 1100-kroonise arve. Kõiges on seejuures süüdi eelkõige võrguvälised kõned.

Muidugi peaks arvestama veel, et kõnealune pakett sisaldab oma hinnas n-ö telefoni järelmaksu ja liitumisel makstav hind on sissemakse.

Seega, praeguste kõneharjumuste juures saaksin 8 gigase iPhone’i ca 12 303 krooniga (tulevane mobiiliarve miinus senine korrutatud 24′ga ja liites sissemakstud summa). Tuleks liituda i550 paketiga. i890 teeks telefoni saamiseks tehtud lisakulutuseks kahe aasta jooksul 15 203 krooni.

Mida sellest järeldada? Kuna minu mobiilinumber on suurkliendi paketis ja seega naudib erinevaid allahindlusi, siis uued paketid mõjutavad eelkõige just suurklientide arveid. Arvestades, et suurkliendid, kes toovad EMT’sse kümnete ja sadade kaupa kliente on suhteliselt oluline sissetulekuallikas, on siin selge vastuolu.

Aga kui arvutaks veel?

Arvutada võib aga edasi kui tahtmist on. See on muidugi meelevaldne. Siin on kõvasti nüansse, mida meie ei tea ja seega pole eriti mõtet spekuleerida. Tuleb arvestada, et pakettide hinna sees on ka järelmaks telefoni seadme eest. Jube raske on leida seda kõige keskmisemat minutihinda EMT pakettide hulgast. Seal on 95 sendistest kuni 2.25 kroonini. Seega 1.75, mille toovad kaasa iPhone paketid polegi nii hull…. Suhteliselt keskmine või nii.

EMT’l on käed kinni

Kuigi paljud iPhone’i huvilised ning ilmselt ka praegused kasutajad kipuvad kõrgetes hindades süüdistama EMT’d, siis mina usun, et EMT’l on käed suhteliselt kinni. On ju kõnepaketid pea kõikjal maailmas ja need on selgelt kujundatud Apple’i poolt. Ehtne Ameerika. Näiteks ka Soomes, kus on alustatud küll protsesse, et taolised paketid ja sidumised ebaseaduslikud oleksid. Meie ja paljud Euroopa kliendid on harjunud telefone välja ostma ja maksma kasutatud teenuste eest. Selline kaks ühes pakett on meile tundmatu ja nagu eile Viru keskuses näha oli, pani inimesi tähelepanelikult arvutama.

Ma ei usu, et EMT huvides on ilmtingimata inimesi telefoniga enda külge siduda. Tegemist on ju suurima operaatoriga, kes pigem näeb inimesi isiklike seadmetega teenuseid kasutamas - sellega ju EMT teenib. Seda, kas EMT (TeliaSonera) peab Apple’ile teenustest mingi osa loovutama, öelda ei oska. Seda siiski ei usu. Kui, siis hästi vähe. Võiks ju siis küsida, mis on Apple’i huvi taolist strateegiat nõuda? Ehk on küsimus selles, et Apple üritab iPhone’i hoida tõeliselt premium tootena. Kuigi oma veebis ja igal pool mujal on see “just another Apple product”, siis tegelikult on see lipulaev, mis on ees nii MacBook Pro’st kui iMacidest.

Lõpetuseks

Kuna olen Apple’i tegemisi tihedalt jälgiv ja suur MacBooki ja Apple’i fänn üldiselt, siis loomulikult tean, mis on iPhone ja tahan seda hirmsasti. Kuid ma tahan seda legaalselt. Minu kiiks, aga kardan lahtimuugitud mudeleid, kuna siin pole garantiid, et ühel hetkel tehtud ametlik süsteemiuuendus kogu asja taevasse ei lennuta.

Minu takistuseks praegu on see, et olen suurklient, kelle igakuine arve tõuseks pea kaks korda… Oleks ma samade kõneharjumustega näiteks Erapaketi või Lihtne kasutaja, oleks mul ilmselt juba telefon ostetud. Sellisel juhul poleks hinnatõusust eriti juttugi.

Kuidas ma siis iPhone’i saan? Ma ei tea. Üks alternatiiv on osta iPod Touch, mis on ju iPhone miinus telefon… Saan kasutada enamikke programme, mida iPhone’is saab ja säilitada oma Nokia N82, millel on iPhone’iga võrreldes oluliselt parem kaamera näiteks. Ja odavam tuleb ka. Kuid siis pole võtmeid enam kuhugi taskusse panna…

A, pildi juurde - EMT võimaldas mul nädalakese seda telefoni testida. Mis ma telefonist ja selle ümber toimuvast lõpuks järeldan, seda saab lugeda septembri teises pooles Postimehe vahel ilmuvast Auto&Tehnika Extrast.

Kas oled kirjutisega nõus?


Mina ei ole nõus!Olen nõus!

Aug
04

Naeratamise raske kunst

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 4 August, 2008

Rõõm toidab rõõmu, naeratusele vastatakse naeratusega.

Pärnu on suvine rõõmumeka. Nii peaks olema ja nii üldjuhul ka on. Inimesed säravad, naudivad sooja suve ja naeratavad teistele suvitajatele.

Supeluse tänav on justkui rannaallee, mida ääristavad toredad kogunemiskohad, kus ka süüa pakutakse. Seal naeratatakse, ollakse rõõmsad. On ka erand. Seal on kivised näod, tülpimus, vastumeelsus.

Ehmatav kontrast, mis rahulikumal hetkel paneb mõtlema - kas tõesti on nii raske naeratada? Isegi siis, kui see naeratus ja heatahtlikkus oleks pelgalt näitlemine? Kes vastu ei näitle, on tavaliselt klient. Ta kipub olema siiras ja meelt lahutama tulnuna on ta igati aldis suhtlema, naeratama, rõõmu jagama. Miks siis vahtida külma näoga, kui hädas klient ei suuda menüüst nuudlivalikut leida?

Miks ei võiks korraks unustada selle tülpimuse, leida endas korraks see energia, võtta end kokku ja särada. Säramisega on see hea asi, et kui alguses on see energianõudlik, siis hiljem on energiat üle.

Pilt muide on just see, kuhu Supeluse tänav viib - randa Pärnut nautima.

Kas oled kirjutisega nõus?


Mina ei ole nõus!Olen nõus!

Jul
29

Kinnisvaraturul on meeleheitlikud ajad

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 29 July, 2008

Vahel on mul kahju ka nendest firmadest, kes kuidagi mingi kummalise tegevusega ette jäävad. Nad ju soovivad ainult parimat, kasvatada oma äri ja teenida raha.

Kõige värskem üritaja on pikemat aega toredaid trikke tegev Oru Kodu (ärge muretsege kui sait maas on, ma pole ka seda suutnud avada). Nimelt on ettevõte pannud postkastidesse ilusti ümbrikutesse pandud reklaamid, mis trükitud tavalisele A4 paberile. Kleebisest “ainult tellitud postile” on kenasti mööda mindud, kirjutades ümbrikule pastakaga “TEADE”.

Müüa on siis majad Oru Kodu elamurajoonis, mille hind 1,59 miljonit. Selle raha eest saab siseviimistluseta majakarbi teadmata suuruses. Pole ju hoone kohta muud öeldud kui tubade arv.

Muide, jäänud on viimased majad. Ilmselt need samad viimased majad, millele viidatakse aprillis Kanal 2 Ärapanija kommentaarides ja millega seostub ka lustlik lugu Äripäevas.

On the other hand… Ehk on tegemist leidlike reklaamitrikikestega? Tätoveeringulugu on garanteeritud meediatähelepanu. Kahjuks ei mäelta milline kinnisvaraarendaja uue kodu omanikele Kama Sutra raamatu pealekauba andis. Kuid ka selles valguses on kirja posti paneks ja oluliste müügiargumentide unustamine lihtsalt masendavalt igav…

Kus on loovus nüüd?

Kas oled kirjutisega nõus?


Mina ei ole nõus!Olen nõus!

Jul
28

E-maili turundus on ehk eilne?

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 28 July, 2008

A bit of spam perhaps?

Meeldiv, et eelmine internetiturunduse kriitiline postitus leidis kaks asjaliku kommentaari. Nii Meelis kui Margus kinnitavad, et e-maili turundus on efektiivne. Aksepteerides nende seisukohti jään eriarvamusele. Ehk seepärast, et pole kogeud ühtegi edukat e-maili turunduse lugu.

Tegelikult tundub mulle, et e-maili turundus ei saavuta kunagi oma potentsiaali. Põhjuseid selleks on mitu ja sellele ei saa midagi parata.

Esiteks pole e-mail enam ammu nii personaalne kui ta idee poolest olla võiks. Igalühel meist on üks elukoha aadress, kuid kui palju on meil elektroonilisi postkaste? Mulle näib, et kindlam viis inimest personaalselt tabada on talle saata tavaline kiri. Minul on viis elektroonilist postkasti. Tööaadressile ma reklaamsõnumeid ei soovi. Niiöelda vaba-aja postkastis on üle 900 lugemata meili. Ülejäänud on kuhugi suunatud, unustatud. Kuid kuskil on keegi, kes neid aadresse väärtuslikuks peab ja üritab ehk mulle personaalseid pakkumisi saata…

Teiseks on suhtumine e-kirjadesse. Me kõik teame mis on spämm ja kustutame seda iga päev. Kuigi me teame, et viagra spämmid ja personaalsed pakkumised spordipoelt on kaks erinevat asja, siis eelhäälestatus on asi mida raske muuta. Iga päev laekuvate spämmide vahele uppuvad tõelised pakkumised veavad efektiivsust oluliselt alla.

Kolmandaks jõuan ühe olukorra põhjuseni - e-kirjad on tasuta. See, et sõnumi edastamine väljasaatjale midagi ei maksa muudab kogu e-mailinduse kui reklaamikanali ebaefektiivseks. Kuigi klient maksab vahendajale, siis vahendaja ju edasi kellegile ei maksa. Ta saadab kirjad välja ja asi korras. Seega saab vahendaja kliendi jaoks teha väga ahvatlevaid pakkumisi - omahind piirdub jooksevkuludega.

Just seepärast, et e-kirjade saatmine on tasuta me nii palju spämmi saamegi. Kui sõnumi saatmine maksaks, siis oleks sõnumite hulk kohe väiksem. Adressaatide kvaliteet muutuks palju olulisemaks. Tulemuseks oleks vähem spämmi ja rohkem personaalseid pakkumisi.

E-maili turundusel on idee poolest palju potentsiaali, kuid vähemalt täna nullivad selle takistused ja küsitavatused.

Kas oled kirjutisega nõus?


Mina ei ole nõus!Olen nõus!

Jul
23

Kuidas kanda bikiine?

Kirjutas Merit. Kalendris oli 23 July, 2008

Olen juba varemgi kiitnud poode, kuhu suisa hea meelga oma raha ära annan ja naeratusega lahkun. Täna ostsin endale O’Neilli bikiinid ja needki tõid mulle toreda muige suule. Nimelt on bikiinide pakendil piltidega illustreeritud vaimukas "kasutusjuhend".

Paar näidet neist:

Your parents were right - it’s always a good idea to apply sunscreen when you’re out in the sun, but not on your bikini.

Do not jump into the water too fast - your bikini top could make a run for it!

And most importantly, find a nice relaxing spot, sit back and enjoy your new bikini.

O’Neill on leidnud viisi, kuidas üldiselt negatiivse alatooniga hoiatusted "warning! warning!" hoopis kiftiks muuta. Arusaadav, et toodetel peavad olema kõikvõimalikud (tihtipeale tundub, et lollidele mõeldud) hoiatused, ent need ei pea ju olema karjuvalt caps lockis ja saja hüüumärgiga. O’Neill ei ole oma "piirdelindile" (see lint, mis tõmmatakse ümber n-ö ohutsooni) kirjutanud mitte "DANGER", vaid hoopis "do not worry, everything is ok". Nüüd tuleb üritada vaid soovitussõnu järgida.

 

Kas oled kirjutisega nõus?


Mina ei ole nõus!Olen nõus!