Suurepärane aeg muuta Eesti heaks riigiks

Olen sinisilmne ja usun asjade paranemisesse. Usun sellesse, et meie riik on meie kodu ja kodu tuleb korras hoida. Kahju, et paljude jaoks ei ole Eesti mitte kodu, vaid geograafiline tähis, ja kodu on see, mis on tema aia sees. Ülejäänu olgu või sopahunnik.

Merit tõi koju värske inimarengu aruande ja on seda mõnel õhtul lugenud. Mina ei tihka seda raamatut kätte võtta, sest see, mis sealt vastu vaatab, on lihtsalt masendav. Liites sellele veel päevapoliitlised ja majanduslikud sõnumid, võib tõsiselt kahelda Eesti riigi jätkusuutlikuses. Kuigi mina kavatsen elada oluliselt kauem kui keskmine Eesti mees, siis küsimus on selles, kas minu kauemelatud aastad Eesti riigi statistikasse lähevad? Kas üldse on Eesti riiki 60 aasta pärast?

Kui eestlased oleks lõunamaalase temperamendiga, oleks meil tänavarahutused. Itaallased, isegi prantslased ei lase endale pähe istuda ja idiootide kombel endaga mängida. Eestlane (veel) laseb. Ma ei kutsu üles autosid põletama ja muid tobedusi tegema. Nagu mõni aeg tagasi kirjutasin, siis kutsun üles riigis tekkinud kriisist õppima ja end muutma.

Majanduskriis mängib meile kätte uskumatult häid võimalusi end parandada. Igaüks peab meist praegu tegema otsuseid ja valikuid, et kitsenenud tingimustes oma elatustaset säilitada, ehk isegi tõsta. Heal ajal ei muuda keegi midagi, nüüd oleme sunnitud. Teeks siis häid ja õigeid otsuseid! Saame otsustada, et poolvalmis kaupade asemel ostame ise porgandit ja kapsast ja teeme köögis süüa. Saame otsustada, et 4liitrise mootoriga auto asemel ostame 1.6se, sest ummikus pole vahet. Saame uue karpmaja ostmise asemel korda teha praeguse korteri, kus elame. Saame kõikide elektripirnide kärsatamise asemel pooled lambid välja lülitada.

Tavakodanik tahaks aga, et neid õigeid otsuseid tehtaks ka riigi ja linna eesotsas. Kodanik tahaks näha, et ta pole üksi ja kõik tema ümber pingutavad. Riigieelarve kärpimine tehti ära ja see näis positiivne samm, kuid mis edasi? Ei riigi ega pealinna tasandilt ei paista kangelaslikku "üks kõigi, kõik ühe eest" liikumist ja riigi olukorra parandamist.

Praegu on suurepärane aeg teha põhjandatuid ja tõeliselt vajalikke reforme ja rääkida nendest reformidest kodanikele. Praegu on suurepärane aeg kommunikeerida, olla riigimehelik. Olla liider! Kuid palju on neid, kes suudavad Eestis liidrid olla? Ja kui neid on, siis peaksime küsima, miks need liidrid ei taha välja tulla ja juhtida?