Evelyn Sepp ei suuda uskuda oma tööd

Eesti üks rõõmsamaid twitterdajaid ei suuda uskuda mis tööd teha tuleb…

Ansipitel läheb hästi, hea teada

Elu24 vahendab Naistelehe artiklit, kust selgub, et Ansipite pere pole majanduskriisist tingituna pidanud veel oma tarbimisharjumusi muutma.

Kirjatükk ise positiivne ja selles suhtes õige aga….

Mind hämmastab meie avaliku elu tegelaste uskumatult madal tase suhtlemises. Eksitakse isegi kõige elementaarsemate asjade vastu. Olukorras, kus iga inimene ootab hingevärinal iga päev uudiseid uutest kärbetest, ei ole mõtet riigiladvikul öelda, et neil on kõik hästi ja ei häbene seda ka öelda. Hoiaks siis suu vähemalt kinni…

Positiivsusele kutsuv artikkel mõjub hoopis vastupidiselt, tekitades pettumust ja viha. Kui meie keskmine palk langeb, siis on väike lohutus, et valitsuse liikmed elavad oma mitmekümne tuhande kroonise palgaga kenasti ära. Ma elaks ka ausalt öelda…

Keskerakond pälvis turundusteo

Tänane EPL teeb kiire kokkuvõtte nendest noortest, säravatest ja edukatest, kes viimasel ajal liitunud keskerakondliku linnavalitsusega. Kui võtta siia juurde vipid kes viimasel ajal Keskerakonnaga liitunud (Normann, Saar), siis ei jää muud üle kui turundusteo puhul õnne soovida. Celebrityte kaasamine pole ju midagi muud kui turundustegevus eelseisvate valimiste eel. Või tegelikult, miks piirata end ainult valimistega? Celebrity endorsement on osa imagokampaaniast mis käib 24/7.

Muidugi tegi poliitilise kuulsuste kaasamise omal ajal lahti Res Publica võttes paati Carmen Kassi, kuid sellilst powerit nagu nüüd Keskerakond kasutab pole veel näinud.

Kui Roger Federeri ja Devid Beckhami esinemine tähandab tavaliselt esinemisi tasutud pindadel (reklaamid, promoüritused), siis meil pääsevad Kesk-celebrityd oma erakonda esindama tasuta pindadel. Ikka kirjutatakse ju nüüd uudistes “Mikk Saar (Keskerakond)” ja mammi mõtleb - nii nägus poiss, hääletan selle toreda erakonna poolt kes noormees hoiab.

Ja valimisreklaami piirangud on taaskord seljatatud…

Millal hakata oma mehes kahtlema

Siis kui saad pühapäeval sellise kaardi

Ansip vehib näpuga, kuid midagi ei jaga

Meie kallis peaminister, kes veel mõni aeg tagasi väitis, et majanduskriisi eriti nagu polegi, vehib nüüd blog.tr.ee’s oma näpuga, väites, et teab lahendusi, kuidas olukorrast välja tulla. See liigutus, mis on üks debiilsemaid üldse, näib eriti kohatu praegu, kus kõigil tegelikult puudub idee, kuidas kriisist välja tulla.

President hoiatas populistlike sõnavõttude eest, kuid see jääb hüüdja hääleks kõrbes. Reformi reklaamkampaania on alanud ja laseb lõbusalt just populismilainel.

Minu arvates tegi reform vea, et alustas praegu kampaaniat. Ajal, mil Ansipil lastakse riigi eesotsas istuda ja oma mark iga päevaga aina rohkem täis teha, võiksid nad mõista, et tasuks madalat profiili  hoida. Keegi teine ei taotle praegu peaministri kohta, keegi ei kanguta teda. Kui ajad paremad, küll siis tuleb keskpartei välja ja hakkab kasu lõikama. Praegu võiks aga mõelda, kuidas reaalselt midagi ära teha, selle asemel, et näppu vibutada ja öelda - ma tean. Mitte essugi te ei tea!

Küll öeldakse, et valija on rumal ja lühikese mäluga, kuid vähemalt minu silmis on praegune valimiskampaania kohatuse ja ebaprofessionaalsuse tipp. Kriisis ei taha keegi näha sloganeid või valimislubadusi. Tahetakse vaid töökohtade ja palkade säilimist. Selle nimel olleks valmis rohkem pingutama ja loobuma. Kuigi idee poolest on kõik 7 sammu vajalikud, siis need seitse sammu on elementaarsed. Pakkuda seda võidukate lahendustena on tobe.