Apr
18
Kirjutas Kuldar ja Merit. Kalendris oli
18 April, 2008
Uus telekanal Kanal 11 on toonud siinsele televaatajale hulga uusi talkshows’id. Latt seati kõrgele - televaatajale pakutakse maailma absoluutsesse tippu kuuluvat Oprah saadet kõrvuti Kanal 2 (või 11, kuidas soovite) oma toodangut. Võrdlus tekib tahest tahtmata.
Oprah on maailma tipp, mida on huvitav jälgida. Saade on hästi liigendatud, süüvib erinevatesse teemadesse ja tegeleb otse probleemi endaga. Saatejuht ja külaline arendavad vestlust. Aga mis toimub saates "Õhtusöök kahele"? Küsimus, vastus; teine küsimus, teine vastus; kolmas küsimus ja kolmas vastus. Dialoog? Oh ei!
Isegi kui külaline vastab huvitavalt, ei vaevu saatejuht süvenema. Tundub, et nende eesmärk on saada ainult üks sensatsiooniline lause, millega saadet reklaamida ja see ongi kõik. Näitena võib tuua Katarina Padari ülestunnistuse, et lastekodus meeskasvatajad käperdasid lapsi.
Millest on tingitud, et Eestis pole häid talkshows’id? Ei taha öelda, aga ütlen ikka - näib, et taustatööd Eestis ei tehta. Isegi kui tehakse saadet, ei süveneta probleemi ega inimesse. Inimene võetakse ette ja hakatakse rääkima mingist asjast, mida juba enne tema kohta teatakse.
Lisaks ei ole meil eriti tõelisi persoone, kellega teha tunnine sisutihe talkshow. Eestis teavad kõigist kõike. Keda sa enam uurid, kui inimesed on niigi meedia poolt läbi näritud. Ja talkshow tavalise inimesega vaevalt et vaatajanumbreid kogub.
Näib, et Eetis ei saa ka matkida Oprah saate trumpi - võtta aluseks konkreetne probleem ning kutsuda inimesed sellest rääkima. Oprah saates avavad ennast näiteks külalised, kellel on nii naise kui mehe suguelundid. Seda tõsiselt, ilma valehäbi ja itsitamiseta. Seevastu Katarina Padar saates "Õhtusöök kahele" ei julgenud välja öelda sõna "rinnad", vaid rääkis neist ümber nurga kui "need olevused mis mulle ette kasvasid".
Mis tegelikult ilmestabki erinevust meie ja välismaiste saadete vahel - kui maailma tippsaated tegelevad probleemidega läbi inimeste, siis meil püütakse juba kõigile teada persoonist veel ühte ainsamat probleemi välja meelitada. Põhimõtteline erinevus talkshowdes.
Kas oled kirjutisega nõus?
Apr
14
Kirjutas Kuldar. Kalendris oli
14 April, 2008
New York Timesis ilmus hiljuti alarmeeriv artikkel professionaalsetest blogijatest. Nimelt on lühikese aja jooksul siit ilmast lahkunud kaks tuntud blogijat. Surma põhjuseks peetakse ületöötamist. Professionaalsed blogijad, kes teenivad raha avaldatud artiklite arvu järgi, kurdavad kaalukaotuse või -tõusu, unehäirete ja kurnatuse üle.
Kodus töötamine tähendab 24-tunnist valmisolekut, töökabinet pole varustatud mitte ühe sülearvutiga, vaid kolme-nelja helendava ekraaniga. Ja kõik selleks, et olla konkureerivast blogijast kiirem ja napsata honorar endale.
Kahe tuntud blogija surm ei ole veel epideemia, kuid probleem on olemas. TechCrunchi asutaja Michael Arrington on kolme aastaga võtnud juurde pea 15 kg ja kannatab pidevalt unehäirete all. Seda aitavad vast leevendada miljonitesse ulatuvad reklaamimüügitulud.
Eestlastele võivad mõjuda ahvatlevalt suurte blogide autorid, kes teenivad aastas 30 000 – 70 000 dollarit. Kuid et nii palju teenida, peab kirjutama väga palju.
Keegi ei tea, kui palju on maailmas professionaalseid blogijaid. Kuigi ei meenu ühtegi tuntud kohaliku professionaalset blogijat, on nii mõnigi oma ajaveebis selle võimaluse üle arutlenud. Enne kui otsustada mõelgem, kas tasub kodu muuta töökohaks.
Kas oled kirjutisega nõus?
Mar
31
Kirjutas Kuldar ja Merit. Kalendris oli
31 March, 2008
Arvake ära, kust on pärit järgmiste artiklite pealkirjad: "Intervjuu elukutselise jahimehega", "2008 Cadillac CTS", "DVD liider soovitab", "Pepe Jeans London", "Wellman", "Naiste saunajutud", "Veebituvustus." See on uus härrasmeeste ajakiri LOMM.
"Ajakirja LOMM puhul on tegu tõsise, meestele suunatud kvaliteetajakirjaga, mis ei pretendeeri FHM või Playboy pärusmaale. Tahame eristuda sellega, et pigem kajastame vaid mehi tegelikult huvitavaid teemasid."
Aprillist peaks poelettidele tulema uus 50kroonine ajakiri, mis enda sõnul on mõeldud härrasmeestele. Et "peegeldada Endast Lugupidava Mehe saavutusi, harrastusi ja elustiili". Punasilmne peatoimetaja lubab "Autori sõnumis", et ajakiri on tõsine, hariv, huvitav, seikluslik. Vabandust, aga sellisel juhul te tõesti alahindate mehi. Sest praegune ajakiri ei ole ühtegi nimetatut.
Kui otse öelda, siis praegune LOMM on Eestis ilmuvatest meesteajakirjadest kõige mannetum. Küljendus meenutab kunagisi õpilaste tehtud koolilehti. Reavahe 1, 1,5 või 2. Küljenduseks pole loodud isegi stiile - artiklid on (väga) erinevate fontidega, pealkirjades on see eriti karjuv. "Kaunistuseks" teksti ümbritsevad sinised lainekesed ja muud kujundid. Järgmine külg on aga juba sootuks erinev - näiteks helepruuni taustaga. Terviklikkusest ei ole jälgegi.
Enne LOMMi ei ole vähemalt meie näinud ajakirja, mis juba sisukorras ka reklaamid leheküljenumbriga ära näitab. Nii leiab lehekülg 68 artikli toidulisand Neurozanist, lehekülg 70 aga toidulisand Cardioace, lk 71 aga Wellmanist. Huvitav, palju maksab 6 täislehekülge Cadillaci reklaami? Kuigi teisel küljel asuvas toimetuse veerul (ajakirjanduses kasutatakse selle puhul tegelikult terminit impressum) on ära toodud nii mõnigi nimi, siis artiklid on kõik anonüümsed.
Mis ajast peaks härrasmehi huvitama detailne ülevaade kõikidest Tallinki laevadest? Miks pean aprillikuu numbris nägema 22.-23. märtsil toimunud peo ja pulmamessi reklaami? Eriti hea on see, et isegi reklaamis on kogu tekst mineviku vormis. Aus värk vähemalt.
Kui püüaks ajakirja tervikuna haarata jääme kiiresti jänni - tervikut mida haarata lihtsalt pole. Pilla-palla kokkuklohmitud lehekülgede autorid ei ole vist ühtegi ajakirja enne lugenud. Kuidas on võimalik nii konkreetselt puusse panna?
Aga ok, kui nad tahavad olla paremad kui FHM või Playboy siis võrdleme korraks - viimases Playboys on Venemaa poliitilist olukorda puudutav intervjuu Garry Kasparoviga. Lommis on intervjuu elukutselise jahimehega, kelleks on Paunküla metskonna metsavaht Mait (perekonna nimi puudub). Olgu FHMi ja Playboyga kuidas on, LOMM ei kannata kindlasti võrdlust ka Directori, Ärielu ja Saldoga, välismaa ajakirjadest rääkimata.
Kas oled kirjutisega nõus?
Mar
25
Kirjutas Kuldar ja Merit. Kalendris oli
25 March, 2008
Ma ei tea, kuidas on teiega aga… Näiteks Taavi Aas. Kui ta mulle lihtsalt otsa vaataks, sõnagi ütlemata, ma arvaks et ta juba valetab. Inimene on muutunud lihtsalt nii vastumeelseks.
Pühapäeval väitis ta Reporter’is, et pensionärid saavad küll oma maamaksu hüvitamiseks raha. Mis siis, et linn lubas neil maksu mitte tõsta. A.. vabandust? A, Taavi täpsustab - linn lubas hüvitada.
Põhimõtteliselt ütles ta, et kui pensionär tuleb mingi komisjoni ette ja end igati maksujõuetuks, vaeseks, haigeks tunnistab, siis tuleb suuremeelne Taavi ja veeeeeel suuremeelsem Edgar vastu ja poputab pensionäri.
Tõesti, mitte midagi ei pea ütlema ja juba on ta vastik!
Eks neid näiteid on veel. Mõni lihtsalt muheleb ja kohendab oma vuntsi selle asemel, et konkreetne vastus anda. Mõni jookseb eest ära ja naudib, et kaamerad talle järele jooksevad. Mõni lihtsalt mõnitab ebameeldivaid küsimusi küsijaid. Tõesti, ei ole vaja inimest tunda ega temal sõnagi lausuda - antipaatse tegelase tunneb kohe ära.
Kas oled kirjutisega nõus?
Mar
13
Kirjutas Kuldar. Kalendris oli
13 March, 2008
Esitan Teile ühe väga lihtsa küsimuse - kes vajab reklaami? Sellele on väga lihtne vastus. Kõik vajavad reklaami.
Sellega on esimene osa läbi. Teine osa on aga palju keerulisem, kestab terve igaviku ja ajab inimesed omavahel peaaegu et tülli.
Olen teadlikult püüdnud tööalastest asjadest mitte kirjutada. Seekord teen erandi ja kirjutan mõtetest, mis seotud tööalase kogemusega. Uut müügiüksust juhtides tuleb pidevalt uusi mõtteid, mis täiendavad nii varasemat kogemust kui ülikoolis õpitut. Eesti reklaamituru kiire kasv annab tunnistust reklaami olulisuse teadlikkuse tõusust, ent endiselt on küll ja küll neid huvitavaid näiteid, mis sunnivad paremini end ja oma üksust kujundama turule vastavaks. Sellele omakorda järgneb aga turu kujundamine - suur sõna ja idee, ent siiski tulevikku suunatud tegevuse alus.
Olen kuulnud igasuguseid huvitavaid põhjendusi, miks trükireklaami osta ei soovita. Kolm põhilist keeldumise põhjust kõlavad nii:
1. me oleme liiga väikesed
2. hind on liiga kallis
3. me põhimõtteliselt ei reklaami
Liiga väikesed? See vastus näitab paraku kahetsusväärselt selgelt, et firmal ei ole paigas erilisi plaane tulevikuks. Loomulikult on firmasid, kes soovivad madalalt lennata ja täita oma ühte konkreetset eesmärki. Kuid ometi on iga ettevõtte ideeks teenida kasumit, kasvada ja laieneda. Kasvamiseks on vaja tööd. Tööd toovad kliendid. Kliendid peavad kuidagi teada saama. Kuidas saab klient firmast teada?
Hind on kallis. Lihtne vastus, mis põhineb emotsioonil. Kuigi reklaami hind on tihti number, väga selgelt mõõdetav, siis see sama number on ka äärmiselt suhteline. Kallis mille suhtes? Seda võrdlus ei oska ja tegelikult ei peagi kõik reklaamikliendid oskama teha. See vajab kogemust, uued reklaamijad ei oma seda. Lööge pakkumine nö tükkideks ja vaadake, mida te saate küsitud raha eest? Hind on suhteline. 300 000 uue Dacia eest on ülemõistuse kallis. Uue Ferrari eest aga elutehingut väärt tunduv pakkumine. Püüdes aru saada pakkumise sisust, on võimalik aru saada, kas hind on kallis või mitte. Emotsionaalsed eitused võivad nullida väga hea diili. Sulle pakuti 300 000 eest autot, keeldusid, teadmata et müüja käes olid uue Ferrari võtmed.
Põhimõttelised reklaamivastased on üks keerulisemaid seltskondi, kellele argumentidega ligi pääsemine korraliku kaitsekilbi tõttu tihti raskendatud on. Kuigi on neid, kes tõesti ei pea reklaamima, siis tavaliselt on küsimus reklaami viisis ja kohas. Põhimõtteliselt mitte reklaamimine on põhimõtteliselt endast mitte rääkimine. Ei kõla just kuigi nutikalt või mis?
Lõpetuseks, mida siis teha? Kuidas käituda kui ootamatult pakutakse võimalust reklaamida? Ei ole seda kunagi teinud, miks peaks nüüd? Aga seepärast, et Sinu asemel teeb seda keegi teine. Ja see keegi teine võib paraku kui mitte selle reklaamiga siis põhimõtteliselt otsustada Sinu saatuse. Jube ebamugav, mis?
Kas oled kirjutisega nõus?
