Kes vajab reklaami?

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 13 March, 2008

Esitan Teile ühe väga lihtsa küsimuse - kes vajab reklaami? Sellele on väga lihtne vastus. Kõik vajavad reklaami.

Sellega on esimene osa läbi. Teine osa on aga palju keerulisem, kestab terve igaviku ja ajab inimesed omavahel peaaegu et tülli.

Olen teadlikult püüdnud tööalastest asjadest mitte kirjutada. Seekord teen erandi ja kirjutan mõtetest, mis seotud tööalase kogemusega. Uut müügiüksust juhtides tuleb pidevalt uusi mõtteid, mis täiendavad nii varasemat kogemust kui ülikoolis õpitut. Eesti reklaamituru kiire kasv annab tunnistust reklaami olulisuse teadlikkuse tõusust, ent endiselt on küll ja küll neid huvitavaid näiteid, mis sunnivad paremini end ja oma üksust kujundama turule vastavaks. Sellele omakorda järgneb aga turu kujundamine - suur sõna ja idee, ent siiski tulevikku suunatud tegevuse alus.

Olen kuulnud igasuguseid huvitavaid põhjendusi, miks trükireklaami osta ei soovita. Kolm põhilist keeldumise põhjust kõlavad nii:

1. me oleme liiga väikesed
2. hind on liiga kallis
3. me põhimõtteliselt ei reklaami

Liiga väikesed? See vastus näitab paraku kahetsusväärselt selgelt, et firmal ei ole paigas erilisi plaane tulevikuks. Loomulikult on firmasid, kes soovivad madalalt lennata ja täita oma ühte konkreetset eesmärki. Kuid ometi on iga ettevõtte ideeks teenida kasumit, kasvada ja laieneda. Kasvamiseks on vaja tööd. Tööd toovad kliendid. Kliendid peavad kuidagi teada saama. Kuidas saab klient firmast teada?

Hind on kallis. Lihtne vastus, mis põhineb emotsioonil. Kuigi reklaami hind on tihti number, väga selgelt mõõdetav, siis see sama number on ka äärmiselt suhteline. Kallis mille suhtes? Seda võrdlus ei oska ja tegelikult ei peagi kõik reklaamikliendid oskama teha. See vajab kogemust, uued reklaamijad ei oma seda. Lööge pakkumine nö tükkideks ja vaadake, mida te saate küsitud raha eest? Hind on suhteline. 300 000 uue Dacia eest on ülemõistuse kallis. Uue Ferrari eest aga elutehingut väärt tunduv pakkumine. Püüdes aru saada pakkumise sisust, on võimalik aru saada, kas hind on kallis või mitte. Emotsionaalsed eitused võivad nullida väga hea diili. Sulle pakuti 300 000 eest autot, keeldusid, teadmata et müüja käes olid uue Ferrari võtmed.

Põhimõttelised reklaamivastased on üks keerulisemaid seltskondi, kellele argumentidega ligi pääsemine korraliku kaitsekilbi tõttu tihti raskendatud on. Kuigi on neid, kes tõesti ei pea reklaamima, siis tavaliselt on küsimus reklaami viisis ja kohas. Põhimõtteliselt mitte reklaamimine on põhimõtteliselt endast mitte rääkimine. Ei kõla just kuigi nutikalt või mis?

Lõpetuseks, mida siis teha? Kuidas käituda kui ootamatult pakutakse võimalust reklaamida? Ei ole seda kunagi teinud, miks peaks nüüd? Aga seepärast, et Sinu asemel teeb seda keegi teine. Ja see keegi teine võib paraku kui mitte selle reklaamiga siis põhimõtteliselt otsustada Sinu saatuse. Jube ebamugav, mis?

Kas oled kirjutisega nõus?

Statoil usaldab klienti

Kirjutas Kuldar ja Merit. Kalendris oli 9 March, 2008

Nädala algul juhtusime taas arutlema klienditeeninduse üle. Seekord Statoilist, mis meile mõlemale väga positiivse mulje jätnud. Kuid tihti ei mõtle me, miks see nii on? Miks üks pood on parem kui teine? Näeme vigu, aga kas ka häid külgi?

Jõudsime järelduseni, et Statoil usaldab inimesi. Ilmselt rohkem kui enamik teisi kauplusi. Ilmselt oleks veidike kohatu võrrelda väikest bensiinijaama suure kauplusega, kuid ka väiksematega võrreldes näib Statoil viisakam ja puhtam. Kaupu on täpselt nii palju kui vaja, paigutus on sõbralik. Kusjuures kaupade paigutus räägib ka usaldusest - paljusid asju oleks võimalik sealt poest lihtsalt minema viia. Loodetavasti oskavad inimesed usaldusele vääriliselt vastada ja vargusi tuleb vähe ette.

Kvaliteetne tase on Statoilil ka välismaal. Näiteks Lätis. Cafe lattele saad ise lisada maitsesiirupeid. Seda maitset ja nii palju, kui süda lustib! Uskumatu! Uskumatu seepärast, et näiteks Vertigo nõuab siirupitilga eest 15 krooni (andmed umbes pool aastat vanad, nüüd nõuab ehk rohkemgi). Nii lisandub kohvile siirupitilga eest pool kohvi hinda. Ma ei võrdle praegu Statoili ja Vertigot kui sellist, pelgalt lattele lisatava siirupi hinda.

Statoil on mõnus, sest ta usaldab mind.

Kas oled kirjutisega nõus?

Trio oli mõtlevale inimesele, enam mitte

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 2 March, 2008

Kui silm peatus meediafirma Trio uudiskirjal ei osanud ma uskuda mida näen. Vabandust väga, aga nii lolli juttu ma pole lugenud pikka aega. Suuresti tänu Kuku Raadiole oli Trio jäänud mulle silma/kõrva kui "mõtlevale inimesele" suunatud ettevõtmine. Ühe teatega, ühe haleda raadiojaamaga tõmmati aga endale kriips peale.

Ma ei hakka uudiskirja "kuldseid" osasid siis ära tooma, kuna kogu see kirjutis on märkimisväärne hülge möla (vabandan otsekohesuse pärast).

Ühesõnaga, raadiojaam U-Pop võeti maha ja selle asemele pandi käima teine playlist raadio.

Tegemist on järjekordse raadioga mis mängib ainult hitte, ainult neid hitte mida sa mujalt alles homme kuuled. Professionaalsed DJ’d on tembeldatud mõttetuks ja neid ei kaasatud. Üldse on saatejuhtide koht kaotatud sest need ajavat möla. 15-25 aastasele suunatud raadiojaam mängib ainult muusikat, ei edasta uudiseid, ilmateateid ega reklaami. Ma pole näinud ühtegi teist firmat, teenusepakkujat või toodet mis oma sihtrühma silmates nii puusse pannud on.

Öelge mulle, Trio, milleks kuradi pärast peab üks kaasaegne noor inimene kuulama mingi ebapädeva seltskonna ritta seatud lugusid ajal kui meil kõigil on legaalne (!!!) ligipääs oma lemmikmuusikale? Miks ma pean kuulama seda, mida mulle söödab ette mingi Spin FM? Jah, piraatlus vohab, aga üha enam täidetakse oma mp3-mängijad legaalse muusikaga. Trio - kas te olete tähele pannud, et kui 15-25 aastane noor üksi liigub, siis on tal kõrvaklapid peas? Ta ei kuula raadiot!

Ja miks, mille kuradi pärast suhtub raadiojaam halvustavalt neisse, kelle pärast raadiod üldse olemas on - DJ’desse?!

Trio, väike sõnum tulevikust - playlist raadiotel pole mingit mõtet juba mõne aasta pärast. Ruulima hakkavad need raadiojaamad, kes suudavad kuulajale pakkuda midagi mida nad osta ei saa. See on professionaalne saade professionaalse saatejuhtidega. Kuid ega ei ootakski, et Spin FM midagi sellist suudaks pakkuda.

Kas oled kirjutisega nõus?

Tele Tallinn! Siin ma nüüd olen.

Kirjutas Kuldar ja Merit. Kalendris oli 1 March, 2008

Arva, arva, mis saade see on: esmalt kaadrisse saatekülaline, siis saatejuht? Õigeee! Tele-Tallinn. Eriti põnev on see salapärane algus seetõttu, et iga kord istub pimeduses uus saatejuht! Selles mõttes on tõesti õigem tema toel põnevust kruvida - "külaline" on ju iga kord sama.

Koolitunde tuletab meelde see, et saatejuhil on kogu tekst ilusti sinise pastakaga paberil kirjas. Paberiääred tugevast kirjutamisest natuke ülespoolegi. Edgar aga istub kenasti rambivalguses, saate teemad kenasti teada ja jutt tuleb vabalt. Imeline on näha seda, kuidas meie linnapea iga teemat valdab. Vastused tulevad kui plaanitult. Ei mingit märkmete mahalugemist. Profesionaalsem kui saatejuht, igatahes.

Eile potsatas postkasti ka Tallinna pressiteenistuse poolt välja saadetud pressiteade pealkirjaga "Opositsioon jäi Tallinna telesaates kahvatuks". Ise teeme saate, maksame teostuse eest ja kommenteerime ootuspärast tulemust.

Huvitav muidugi, et väidetavalt linna saatena ettenähtud "Tele Tallinn" tüüris seekord üldpoliitilistele teemadele. Kuigi reformierakondlas Ülle Rajasalu küsimus toetuste jagamise kohta puudutas Tallinna linna, siis linnapea oponeeris väidetega, et linna süsteem on oluliselt parem kui reformarite tulumaksualandamise idee. Ja hetkega sai saatest üldine poliitiline propaganda. Mis saaks linnapeal selle vastu olla? Keskerakond näeb oma mängumaad ikka palju suuremana.

Kas oled kirjutisega nõus?

Väge täis Rakvere

Kirjutas Merit. Kalendris oli 22 February, 2008

Kuldar naerab, et ei möödu ühtegi uudistesaadet, kus ei oleks juttu Rakverest. Mõnes mõttes ongi tal õigus - Rakvere on tänu oma originaalsetele ja kummastavatele ideedele ja nende teokstegemisele pidevalt pildis. Eriti panen seda tähele nüüd, mil ise juba aastaid Rakverest ära olen.

Alles eilses Maalehes oli pikk artikkel "Viru rege me vedama!", mis keskendus Virumaalaste algatusele kinkida vabariigile sünnipäeva puhul uus regilaul. Äramainimist leiavad seal ka juunikuus toimuv ainus omalaadne punklaulupidu ning oktoobrikuised sumo maailmameistrivõistlused. Lisaks veel terve "Kalevipoja" ettelugemine: oleme eestlased! Siis takka ka Rooma lepingute ettelugemine: oleme eurooplased!

Rakvere armastab loomi. Kõik teavad, et linna ehib Vallimäe nõlval seisev hiiglaslik väge täis tarvas. Rotiaasta alguse puhul pani Rakvere oma keskväljakule üles vanarauast meisterdatud roti kuju, mille autor Seaküla Simson selle kohta veel põnevat juttu vestis. Kuna rotiaasta alguse puhul oli teles taustapilti tarvis, sai muidugi Rakvere oma vanarauast rotiga jälle pilti. Lisaks veel mõnus eneseiroonia linna poolt - rott pannakse Rakvere viljasalve valvama. Seesama viljasalv, kust mõni aeg tagasi riigi vili ära varastati!

Pidevalt on pildis Rakvere teater, mis on saavutanud taseme, et nende uusi etendusi tutvustatakse laiemalt. Üle-Euroopalise sallivuse aasta puhul koob Rakvere Euroopa päeval pika, pika salli. Lõhnab jälle telekajastuse järgi.

Rakveret võib nimetada nii meestepealinnaks (seal toimus Esimene Eesti Meeste tantsupidu), aga ka ilutulestiku pealinnaks, kuna just seal on viimastel aastatel olnud Eesti kalleim aastavahetuse ilutulestik.

Miks ma seda kirjutan? Kihvt on näha, et linn paistab teiste seas silma. Et seal pidevalt toimub midagi. Et seal on inimesed, kes tegutsevad. Ühesõnaga, Rakvere paneb kõrvu kikitama ja kuulama. Pakub huvi.

Kas oled kirjutisega nõus?