Mõned huvitavad veebilehed ja veidike tarkvara

Ammu pole kirjutanud siia sellistest igavatest asjadest nagu huvitavad veebilehed või toredad programmid mis mu arvutisse pugenud. Et aga viimased leiud päris huvitavad olnud siis jagaks mõndagi siit.

Esiteks veebilehed:

Popurls.com - seda võib näha ka selle blogi paremalt servalt. Popurls.com kogub kokku uudiseid mitmest eri allikast ja näitab neid (vist) populaarsusele tuginevas järjekorras. 21 sajandile kohaselt saab uudiseid ka jagada. Meeldib selle juures puhas ja lihtne disain, pole eriti palju ülepingutatud web2 asju.

Tõeliselt häid fotosid leiate aga siit. Uskumatu.

Enne aga kui programmide juurde, siis OS X kasutajad võiksid vaadata siia.

Ja veidike programme ka…

Piclens - Firefoxi, Safari ja IE lisa mis lubab videosid ja pilte vaadata edeva kasutajaliidese abil. Harjumuspärased Flickr ja Youtube said uue sära.

Times - RSS lugejaid on palju palju, kuid vähesed on sõna otseses mõttes coolid. Times on, muutes suhteliselt tehnilise RSS’i ilusaks ja atraktiivseks. Sinu lemmiksaitide uudistevood näevad välja nagu ajakirjas. Mac OS X only.

Leap - midagi neile OS X’i kasutajatele, kes failide ülekülluses aeg-ajalt sogast sotti tahavad saada ja asju veidike organiseerida. Leap aitab.

Sellised leiud siis.

Kas sina blegid oma blogis?

Teate mis asi on bleg? See tuleneb kahest ingliskeelsest sõnast – blog ehk ajaveeb ning beg ehk paluma. Kokku tulebki bleg ja tähendab blogis abi paluma. Möödunud kuu lõpul kutsus ajaveeb Freakonomics oma lugejaid üles blegima. Idee heaks kiitnud lugejad saatsid Freakonomicsile hulga blege, esitades igapäevaseid küsimusi, alates autoteenindusest kuni majanduseni.

Küsimused tekitavad vastuseid ja vastused diskussioone. Lühikese ajaga sai Freakonomicsist kasulik allikas neile, kes otsivad huvitavat lugemist majanduse vallas – just see teema tekitas suurimat diskussiooni. Freakonomics oskas vajutada õigele nupule – inimesed soovivad kaasa rääkida.

Mida sellest kõrva taha panna? Meenub ütlus, et küsija suu pihta ei lööda. Kui su ajaveebil on tõsine hulk lugejaid, on mõtet asju küsida. Inimestele meeldib aidata (või oma teadmisi näidata), ja usun, et nii mõnigi küsimus leiab vastuse. Korralikku hulka lugejaid on aga vaja selleks, et keegi julge esimesena n-ö otsa lahti teeks. Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Ei ole mõtet oma blogis küsida fakte – neid, mida näiteks Wikipedia juba praegu täis on. Mõttekam on uurida kogemusi. Ja kogemusi soovivad inimesed jagada! Nagu öeldud, siis vastused tekitavad tihti diskussiooni. Targemaks saavad nii küsijad kui vastajad.

Ootan huviga, millal keegi Eesti blogides blegimise tõsiselt ette võtab.

Ilmus Postimehes.

Blogige vähem!

Ma mäletan, kui aastaid tagasi rääkis kunagine sõber oma murest – nimelt tema vanemad hakkasid juba abi otsima, sest too sõber muudkui istus netis. Ajas asju, uuris, luges ja suhtles. Vanemad olid mures, sest olid kuulnud netisõltuvusest ja kõik sümptomid olid olemas. See oli oma kümme aastat tagasi. See oli siis, kui internetis riputi telefonijuhet pidi, makstes minutitasu ja kokkuvõttes elu hinda. Siis, kui netis ei veedetud pooltki nii palju aega kui täna.

Praegu on nurinat vähem, sest internet on kõikjal. Sa lihtsalt oled selles peadpidi sees. Kuid ometi tundub, et inimesed võiksid ehk end aeg-ajalt ikkagi lahti ka rebida.
Lugesin üht blogipostitust, kus elukaaslased veidike raksu läksid, kuna üks neist pidevalt netis istub, teine seda aga sugugi normaalseks ei pea. Ja mida netis siis tehakse? Suheldakse. Räägitakse sõprade-tuttavatega ja jäetakse kõrvalseisev inimene tähelepanuta. Ja kui tekib tüli, siis kirjutatakse sellest blogis. Kop-kop-kop – teil on probleem! Päris tõsiselt kohe, sest suhtlemiseks seda kindlasti nimetada ei saa.

Noortele heidetakse ette, et nad hängivad Viru keskuses ega tee midagi. Tegelikult võiksid noored veel rohkem hängida. Siis nad vähemalt ei istu helendavate ekraanide taga, vaid arendavad  reaalselt oma kõnevõimet, hingavad värske(ma)t õhku ja kogevad maailma vahetumalt.

Ilmus Postimehes.

Vabariigi sünnipäev blogiilmas

Kas ja kui patriootlikud on blogijad? Millest kirjutavad nad oma kodumaa 90. sünnipäeval? Just selle pilguga vaatasin pühapäeval Eesti blogisid koondavat Blog.tr.ee’d.

Teatavaks imestuseks ei leidnud ma patriotismist nõretavaid ja pisaraini viivaid jutustusi kodumaast. Eriti puudutab see enimloetud postitusi, kus isamaahoidmisest üllatavalt vähe juttu. Kuid päris mööda tähtis päev siiski ei läinud.

Kastan88.blogspot.com aadressil on ilus arutelu sõnade «kodu», «maa», «sünd» ja «päev» üle. Rahulikult tähendusrikas, just selline, nagu eestlase suhtumine oma kodusse on. Huvitav on jälgida ka fotomeenutusi Eestimaa eri paigust, näiteks Ruhnust, kus toimuvaga hoiab kursis Ruhnu Päevik aadressil ruhnlane.blogspot.com.

Kuid Ruhnust kaugemal, väga palju kaugemal, asub Austraalia. Nagu saame teada aadressilt elektrijanes.blogspot.com, on seal linnake nimega Thirlmere, mille eestlased 1930ndatel üles ehitasid. Praegu leiab sealt supermarketi nimega Kungla, Estonian Road on samuti olemas. Ja kohalikus kirikus kõlas Eesti hümn – lauljaiks inimesed, kes lahkusid siit pea 70 aastat tagasi.

Muidugi ei ole kõik üllalt meelestatud. «NATO hävitajad olid ägedad, kõik muu ootuspäraselt igav,» kirjutab üks blogija, lisades, et rahvuskultuur võiks temast eemal eksisteerida. Vaba maa, vabad mõtted.

Presidendi vastuvõtt toob ilmselt väga palju arvamusi «pingviinimarsi» teemal.

Maailma pikim blogija

Tõsise korvpallisõbra jaoks pole Kareem Abdul-Jabbari nimi sugugi võõras. 60-aastast endist tippkorvpallurit peetakse NBA ja ühtlasi maailma korvpalliajaloo läbi aegade üheks parimaks mängijaks. Karjääri jooksul visatud 33 387 punkti on seni NBA rekord. Kuid Abdul-Jabbar pole lihtsalt «endine korvpallur» – sarnaselt mitme teise afroameeriklasest sportlasega on ta omamoodi teerajaja ning ühiskonna üle muretseja, kes jätkab oma tegevust aktiivselt tänaseni.

Kuigi Abdul-Jabbar ei teadnud blogidest veel mõni kuu tagasi midagi, siis nüüd peab ta aktiivselt oma ajaveebi. Tõsi, ilmselt mitte just omaalgatuslikult. Nimelt kutsus Kareemi blogima ajaleht Los Angeles Times, mis oma veebiküljel pakub enam kui 30 ajaveebi.

Endine tippsportlane ei kirjuta aga kunagisest kuulsusest või oma vaadetest praegusele spordile. Kareem teab, et on miljonite jaoks eeskuju ja arvamusliider ning seetõttu tunneb vastutust oma austajate ees.

Kareemi blogi keskendub Ameerika ühiskonna jälgimisele afroameeriklase pilgu läbi. Olulist rõhku paneb ta ajaloole, tutvustades nii hiljuti Grammyga pärjatud Herbie Hancocki, Lewis Latimeri ja lennundusaktivisti Bessie Colemani, keda võiks pidada vähemalt sama oluliseks kui Amelia Earharti.

Ah jaa – kui pikk Kareem Abdul-Jabbar on siis? Kaks meetrit ja 18 sentimeetrit. Tema blogi aadress on latimesblogs.latimes.com/kareem

Ilmus Postimehes, 18.02.2008.