Juba homme saabuvad müügile uued eripakkumised!

Eelmisel esmaspäeval kell 21.46 õhtul sain "superpakkumise" meili Boschilt. Miks mina selle sain?? Ja isegi kui nüüd sain, ei ole tööriistad eriti seda tüüpi tootet, mida sooduspakkumise meili peale ostma tormaks. Ega see meil ise ka eriti isu ei tekita.

Kui nüüd postitamise tarbeks neil linkidel klikkan, avaneb täiesti korralik veebileht toodete, teenuste ja kõikvõimaliku muu infoga. Tean, et nii palju kui Boschi asju kasutanud olen, on need kvaliteetsed ja asjalikud. Seda enam - miks saadetakse välja selliseid koomilisi meile? Kas ei raatsita muud reklaami teha ja arvatakse, et tasuta spämmimine on efektiivsem? Või veel küsitavam - nad ostsid spämmiteenuse sisse? Mille alusel valitakse, kellele saata. 24aastase naisena ei pea ma end just kõige otsesemaks tööriistade sihtgrupiks. (Kuigi tõesti, remont on meil just hetkel käimas, aga meie headel isadel kõik vajalikud tööriistad juba olemas).

Ja siis veel see meiliaadress: Bosch7tooriistad@hot.ee. Firma ametlik meiliaadress on …7@hot.ee? Ei ole usaldusväärne, no ei ole.

Meilile on juurde attachitud ka konkreetne pildi ja hinnaga tootepakkumine: akutrell-kruvikeeraja-nurklihvmasin. Ikka ei tekkinud huvi?

Hea klient! Meil on hea meel teatada, et juba homme saabuvad müügile uued eripakkumised!
Уважаемый клиет! Уже завтра в продажу поступают новые интересные предложения!

NB!!!Kui Te ei soovi enam saada meie sooduspakkumisi palun Saatke vastus – ’’ei soovi’’! NB!!! Если Вы не желаете получать от нас предложения со скидкой пожалуйста пришлите ответ ’’ei soovi’’!

Web 2.0 ei too raha

26. mail avaldas Financial Times huvitava artikli Web 2.0 teemal keskendudes asjaolule, et  uus ja huvitav veebikontseptsioon ei keeruta just eriti palju raha.

Web 2.0 alla loetakse antud artiklis sotsiaalvõrgustikud, blogid ja teised teenused, mille põhiideeks on kommunikatsioon kasutajate vahel ja kasutajate loodav sisu. Viimased neli aastat jõulist kasvu ja sadu uusi teenuseid ei ole paraku leidnud aga viisi omanikele raha tuua. Seejuures on aga suudetud oluliselt arendada inimeste käitumist internetis.

Lähemad paar aastat toovad selgust siingi. Ilmselt on ees näga palju pankrotte kõrvuti suuremahuluste investeeringutega teenustesse/ettevõtetesse, kes loodavad Web 2.0 siiski kasumlikuks pöörata. Näiteks Silicon Valley üks kuumemaid start-up’e Twitter pole endiselt leidnud viise, kuidas raha teenida. Suurematest mängijatest pole Google leidnud viisi kuidas YouTube’is raha teenida.

FT artikkel ei too välja otseseid ja selgeid põhjuseid, miks kiirelt tekkivad web2.0 start-upid raha ei teeni kuid vihjab siiski - äriplaan. Nimelt pole neil ettevõtetel tihti tugevat äriplaani, mis mis muutuvas majanduskliimas elujõuline oleks. Web 2.0 firmad keskenduvad vaid väga konkreetsele niššile (kuigi see võib haarata miljoneid kasutajaid) pakkumata lisaväärtusi. Hea ja üllas idee, mis tihti vastandab end traditsioonilisele ärile ei ole aga jätkusuutlik. Miks peaks nüüd, aastal 2008, olema äri totaalselt erinev kui 10, 50, 150 või 1000 aastat tagasi? Pole see nii erinev midagi.

Suudle arvutit ja räägi publikuga

Kirjutan seekord reklaamidest. Kahest suurepärasest välismaisest kampaaniast, mis oma rahvusvahelise haardega püüavad fänne kõikjalt maailmast.

Alustuseks Mentos. Teate ju küll neid hingeõhku värskendavaid nätsukomme, mis said veebiavarustes eriti kuulsaks siis, kui keegi tarkpea ühe kommikese Coca-Cola Light’i kukutas. Sellele järgnes totaalne fenomen – kõik tahtsid ise järele proovida, milline üks kokakoola-purskkaev välja näeb. Otse loomulikult tuli seda filmida ja Youtube’is jagada. Nii mõnigi konservatiivsem firma oleks sellise tegevuse üritanud ära keelata, kuid Mentos mitte. Müük ju kasvas.

Konservatiivne pole ka Mentose uus kampaania, www.mentoskisscam.com. Olenevalt oma eelistustest saad jälgida veest sensuaalselt välja tulevat naist või hobusel ratsutavat valget printsi, oodata, kuni ta sinuni jõuab, pakkuda talle uut nätsu ja siis, nagu nimest järeldada võib, suudelda teda. Et virtuaalsuudlus vähekeni reaalsem oleks, on vaja veebikaamerat.

Teine kampaania, mis vaataja kaasa haarab, on Pisangilt. www.rockthepalace.com lehel reklaami jälgides võib ootamatult taskus heliseda telefon. Enne kui jõuad arugi saada, oled osa reklaamist, mis sinu ees ekraanil käimas on. Seda muidugi eeldusel, et lubad endale helistada. Ära karda, proovi järele!

Need kaks kampaaniat on ilmekad näited, kuidas tehnoloogiat, olgu selleks veebikaamera või mobiiltelefon, annab netikampaaniates interaktiivselt ära kasutada.

Ilmus Postimehes.

Mõned huvitavad veebilehed ja veidike tarkvara

Ammu pole kirjutanud siia sellistest igavatest asjadest nagu huvitavad veebilehed või toredad programmid mis mu arvutisse pugenud. Et aga viimased leiud päris huvitavad olnud siis jagaks mõndagi siit.

Esiteks veebilehed:

Popurls.com - seda võib näha ka selle blogi paremalt servalt. Popurls.com kogub kokku uudiseid mitmest eri allikast ja näitab neid (vist) populaarsusele tuginevas järjekorras. 21 sajandile kohaselt saab uudiseid ka jagada. Meeldib selle juures puhas ja lihtne disain, pole eriti palju ülepingutatud web2 asju.

Tõeliselt häid fotosid leiate aga siit. Uskumatu.

Enne aga kui programmide juurde, siis OS X kasutajad võiksid vaadata siia.

Ja veidike programme ka…

Piclens - Firefoxi, Safari ja IE lisa mis lubab videosid ja pilte vaadata edeva kasutajaliidese abil. Harjumuspärased Flickr ja Youtube said uue sära.

Times - RSS lugejaid on palju palju, kuid vähesed on sõna otseses mõttes coolid. Times on, muutes suhteliselt tehnilise RSS’i ilusaks ja atraktiivseks. Sinu lemmiksaitide uudistevood näevad välja nagu ajakirjas. Mac OS X only.

Leap - midagi neile OS X’i kasutajatele, kes failide ülekülluses aeg-ajalt sogast sotti tahavad saada ja asju veidike organiseerida. Leap aitab.

Sellised leiud siis.

Kas sina blegid oma blogis?

Teate mis asi on bleg? See tuleneb kahest ingliskeelsest sõnast – blog ehk ajaveeb ning beg ehk paluma. Kokku tulebki bleg ja tähendab blogis abi paluma. Möödunud kuu lõpul kutsus ajaveeb Freakonomics oma lugejaid üles blegima. Idee heaks kiitnud lugejad saatsid Freakonomicsile hulga blege, esitades igapäevaseid küsimusi, alates autoteenindusest kuni majanduseni.

Küsimused tekitavad vastuseid ja vastused diskussioone. Lühikese ajaga sai Freakonomicsist kasulik allikas neile, kes otsivad huvitavat lugemist majanduse vallas – just see teema tekitas suurimat diskussiooni. Freakonomics oskas vajutada õigele nupule – inimesed soovivad kaasa rääkida.

Mida sellest kõrva taha panna? Meenub ütlus, et küsija suu pihta ei lööda. Kui su ajaveebil on tõsine hulk lugejaid, on mõtet asju küsida. Inimestele meeldib aidata (või oma teadmisi näidata), ja usun, et nii mõnigi küsimus leiab vastuse. Korralikku hulka lugejaid on aga vaja selleks, et keegi julge esimesena n-ö otsa lahti teeks. Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Ei ole mõtet oma blogis küsida fakte – neid, mida näiteks Wikipedia juba praegu täis on. Mõttekam on uurida kogemusi. Ja kogemusi soovivad inimesed jagada! Nagu öeldud, siis vastused tekitavad tihti diskussiooni. Targemaks saavad nii küsijad kui vastajad.

Ootan huviga, millal keegi Eesti blogides blegimise tõsiselt ette võtab.

Ilmus Postimehes.