Jun
05
Kirjutas Kuldar. Kalendris oli
5 June, 2008
"Palun mulle üks rakett." Täpselt nii ütles Merit eile K-Rautakesko kaupluses pärast seda, kui olime juba oma 15 minutit vaadanud, kuidas infolaua teenindaja püüab endasõnul esmakordselt kliendikaarti vormistada.
Huvitav, miks esmakordselt? Äkki sellepärast, et kogu minu K-Rautakesko kogemuse vältel on ettevõtte klienditeenindajad kliendikaarti väga erinevalt ja kahjuks ebapiisavalt kommunikeerinud.
Kuna meil käimas suuremamahuline korteriremont, uurisime kohe remondi algul võimalusi kasutada kliendikaarti ja seeläbi väikseid allahindlusi nautida. Paraku öeldi infolauast juba paar kuud tagasi, et allahindlusi ei saa - mahud liialt väikesed. Üldse saab allahindlust vast siis, kui aastakese klient olnud. Seega näidakse välistavat nö reainimesed, kes aeg-ajalt oma kodu ja suvilat lihvivad. Muide, isegi meie vanntioaremonti teostav firma ei ole enam K-Rautakeskko klient, kuna mahud olevat liiga väikesed.
Eile rääkis sõbralik saaliteenindaja aga teist juttu. Soovitas teha kliendikaardi, kuna see on ainuke alus allahindluse tegemiseks. Tõsi, maht peab ka siis olema korraga suht kopsakas, ent kliendikaart avab siiski võimaluse.
Seda võimalust ilmselt keegi eriti ei kasuta, kuna infoleti teenindajad lihtsalt ei oska sõlmida püsikliendi lepinguid!
Kell lähenes kaheksale, kauplust ootas sulgemine ja saba infoleti juures aina kasvas. Lisaks oli kassas paanika - kassapidaja helistas infoletti, nii et lisaks helises see telefon lõpmatult.
Ei mõista, miks on K-Rautakesko lasknud käest suurepärase võimaluse kliente hoida. Eesti ehituskaupluste turg on suhteliselt tihe - siin on Ehituse ABC, Bauhof, Key Ehituskaubad, K-Raua Ace ja tohutu hulk väiksemaid tegijaid. Iga klient on seega suure väärtusega ja kliendikaart on üks kindlamaid viise, millega hoida kundet konkurendi juurde minemast.
Mu ülemus on öelnud, et lisaks kliendilt raha saamisele on sama oluline vältida, et klient raha konkurendi juurde viib. Kuid just nii käituvad ju need kodulihvijad, kes iga kord otsivad soodsamat hinda ja kelle jaoks pole kauplus kui selline oluline.
Kliendikaart ja ühekordne väike allahindlus tekitab kliendis aga seotuse tunde. Kui korra oled mõneti ootamatult saanud allahindlust, siis on tunne nagu oleksid teene võlgu. Ja nii minnakse ka järgmist asja ostma just sinna kust ennist tuldud - vastuteenet tegema.
K-Rautakesko on kahjuks selle võimaluse välistanud. Vaatamata sellele, et pea kõik kapulused paiknevad magalates, tundub, et tavainimene ei ole atraktiivne klient. Isegi kaubahoovis on mõtekam ise endale kaabel välja mõõta kui popkorni närivat töömeest oodata.
PS! Ma sain lõpuks kliendikaardi ja ehk võidan Dodge RAMi - on vähemalt, mida maha müüa 
Kas oled kirjutisega nõus?
May
30
Kirjutas Kuldar. Kalendris oli
30 May, 2008
26. mail avaldas Financial Times huvitava artikli Web 2.0 teemal keskendudes asjaolule, et uus ja huvitav veebikontseptsioon ei keeruta just eriti palju raha.
Web 2.0 alla loetakse antud artiklis sotsiaalvõrgustikud, blogid ja teised teenused, mille põhiideeks on kommunikatsioon kasutajate vahel ja kasutajate loodav sisu. Viimased neli aastat jõulist kasvu ja sadu uusi teenuseid ei ole paraku leidnud aga viisi omanikele raha tuua. Seejuures on aga suudetud oluliselt arendada inimeste käitumist internetis.
Lähemad paar aastat toovad selgust siingi. Ilmselt on ees näga palju pankrotte kõrvuti suuremahuluste investeeringutega teenustesse/ettevõtetesse, kes loodavad Web 2.0 siiski kasumlikuks pöörata. Näiteks Silicon Valley üks kuumemaid start-up’e Twitter pole endiselt leidnud viise, kuidas raha teenida. Suurematest mängijatest pole Google leidnud viisi kuidas YouTube’is raha teenida.
FT artikkel ei too välja otseseid ja selgeid põhjuseid, miks kiirelt tekkivad web2.0 start-upid raha ei teeni kuid vihjab siiski - äriplaan. Nimelt pole neil ettevõtetel tihti tugevat äriplaani, mis mis muutuvas majanduskliimas elujõuline oleks. Web 2.0 firmad keskenduvad vaid väga konkreetsele niššile (kuigi see võib haarata miljoneid kasutajaid) pakkumata lisaväärtusi. Hea ja üllas idee, mis tihti vastandab end traditsioonilisele ärile ei ole aga jätkusuutlik. Miks peaks nüüd, aastal 2008, olema äri totaalselt erinev kui 10, 50, 150 või 1000 aastat tagasi? Pole see nii erinev midagi.
Kas oled kirjutisega nõus?
May
29
Kirjutas Merit. Kalendris oli
29 May, 2008
Hiljuti tekkis ühe firmakinkide ajurünnaku raames idee - kingime taevatähe. Nii sai mindud Sinu Täht kodulehele, mis ei jäta just eriti veenvat muljet. Küll aga kiitus neile otsekohesuse eest - müüme emotsiooni, mitte taevatähte!
Üks esimesi küsimusi taevatähe ostmise kohta - kuna sa ei saa ju tähte ostes reaalselt endale taevatähte, siis kuidas on töhe tulevik seotud Sinuga? Vastus Sinu Täht kodulehe rubriigist "KKK" ehk korduma kippuvad küsimused:
Kas minu poolt nimetatud täht fikseeritakse ka ametlikes tähe kataloogides?
Tähtede nimetamise õigus on maailmas vaid Rahvusvahelisel Astronoomiaühingul. Seetõttu ei lähe sinupoolt nimetatud täht kunagi ühtegi selle organisatsiooni poolt hallatavatesse kataloogidesse.
Küll aga katalogiseerime meie sinu tähe ära oma "Sinu Täht" kataloogis ja mõne aja pärast võid seda meie lehelt ka lugeda/vaadata.
Usume, et oled juba aru saanud, et sinu poolt kalli inimesele nimetatud ja pühendatud täht on vaid teie kahevaheline isiklik emotsioon; polegi tähtis, et täht oleks kusagil maailma kataloogides sees, piisab, kui see on vaid teie südames!
Kiidusõnad otsekohesuse eest! Ettevõte ütleb otse, et loodetavasti on ka klient aru saanud, et ostab ainult emotsiooni. Pettust? Tegelikult ju mitte. Öeldakse, et 190-990 krooni eest saad osta (erinevat?) emotsiooni ja selle tõestuseks saaks suhteliselt kahvatu sertifikaadi. Et tulevane täheomanik täiesti sulaks pead ilmselt sertifikaadile ilmselt tähesära lisama oma fantaasia abil. Pelgas paber on jama.
Ehk tasuks võtta eeskuju StarRegistry.com‘ist. Ka nemad müüvad tähti kuid emotsiooni kinkimine on tõesti tehtud oluliselt emotsionaalsemaks.
Kas oled kirjutisega nõus?
May
14
Kirjutas Kuldar. Kalendris oli
14 May, 2008
Seth Godin on oma blogis toonud suurepärase definitsiooni suurepärasele turundusele:
Make big promises; overdeliver.
Tõesti, paremat defiitsiooni annab leida.
Tema postitusest koorub välja veel üks oluline nüanss. Teatavasti on suusõnaliselt levivad soovitused parim reklaamikanal üldse. Palju räägitakse, et kasutage seda. Pange kliendid sumisema! Kuid vähe räägitakse, kuidas seda reaalselt saavutada.
Vastus on lihtne ent samas paras pähkel ammustada - overdeliver. Ehk ületa väljakäidud lubadusi.
Mõelge, kas oma töös jääte lubadustele alla, täidate või ületate neid? Kui esimese kahe puhul on turundus raisatud raha, sest päris soovitud tulemuseni ei jõua kunagi, siis viimase puhul on turundus puhas rõõm.
Kas oled kirjutisega nõus?
Apr
14
Kirjutas Kuldar. Kalendris oli
14 April, 2008
New York Timesis ilmus hiljuti alarmeeriv artikkel professionaalsetest blogijatest. Nimelt on lühikese aja jooksul siit ilmast lahkunud kaks tuntud blogijat. Surma põhjuseks peetakse ületöötamist. Professionaalsed blogijad, kes teenivad raha avaldatud artiklite arvu järgi, kurdavad kaalukaotuse või -tõusu, unehäirete ja kurnatuse üle.
Kodus töötamine tähendab 24-tunnist valmisolekut, töökabinet pole varustatud mitte ühe sülearvutiga, vaid kolme-nelja helendava ekraaniga. Ja kõik selleks, et olla konkureerivast blogijast kiirem ja napsata honorar endale.
Kahe tuntud blogija surm ei ole veel epideemia, kuid probleem on olemas. TechCrunchi asutaja Michael Arrington on kolme aastaga võtnud juurde pea 15 kg ja kannatab pidevalt unehäirete all. Seda aitavad vast leevendada miljonitesse ulatuvad reklaamimüügitulud.
Eestlastele võivad mõjuda ahvatlevalt suurte blogide autorid, kes teenivad aastas 30 000 – 70 000 dollarit. Kuid et nii palju teenida, peab kirjutama väga palju.
Keegi ei tea, kui palju on maailmas professionaalseid blogijaid. Kuigi ei meenu ühtegi tuntud kohaliku professionaalset blogijat, on nii mõnigi oma ajaveebis selle võimaluse üle arutlenud. Enne kui otsustada mõelgem, kas tasub kodu muuta töökohaks.
Kas oled kirjutisega nõus?
