Küll me oleme musikaalsed ehk sai kontserdil käidud

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 22 October, 2009

Kullaseppad on üks ütlemata musikaalne seltskond. Ema laulab ILO naistekooris, onu mängib Rakvere bändis Brevis kitarri ja isa teeb sama Tallinnas Horre Zeigeri Big Bandis. Viimast saigi möödunud weekendil kuulamas käidud.

Üldiselt ma bigbandidest eriti ei tea ja palju neid kuulamas ei ole käinud. Muidugi seda ühte tean, sest nii palju kui ma mäletan, siis isa on seal alati mänginud. Tõsi, mitte kõik need 55 aastat mil orkester tegutsenud on, aga nii palju, kui mina mäletan, siis alati on ta pilli mängimas käinud. Proovid ja esinemised, esinemised ja proovid.

Kui ma veel päris pisike poiss olin, siis käisin proovidel kaasas. Mäletan selgelt just üht kevadist või sügist õhtut tehnikaülikooli juures. Just seal, kus sel nädalavahetusel kontsert toimus. Minu jaoks oli alati kõige põnevam see, et läksime varem kohale. Siis sain trummide taha istuda ja põrgumüra teha. Hiljem pidin koha loovutama kogenumatele ja ülejäänud proovi leidsin endale muud tegevust.

Mäletan, et kuidagi siginesid koju ka mingid trummipulgad, kummalised sellised - metallist ja punaste ümarate otstega. Ilmselt olin ma piisavalt toreda mulje jätnud, et vanad trummipulgad mulle toodi.

Imetlen inimesi, kes pikalt ühe asjaga tegelevad, pühendunult ja järjekindlalt. 55 aastat orkestrit juhtida pole naljaasi. Nagu pole ka naljaasi kümneid aastaid kitarri mängida. Ja austusväärne on ka publik, kes alati kohal käib - midagi alla täissaali see seltskond ei tunnistagi.

Eks muusika jäi minulegi külge, tõsi, mitte swing ega muu säärane. Mina olen oma muusika leidnud teisest žanrist, kuid kindlasti kuulan ja naudin seda ka 50 aasta pärast. 80-aastane house’i DJ - poleks paha. Siis pääsen ka Tähelaeva saatesse

Kas oled kirjutisega nõus?

Mis on moes, kus on poes?

Kirjutas Merit. Kalendris oli 2 October, 2009

Nii-nii. Kuldar arvab, et ma peaksin kirjutama blogisse ja vastama kõikidele küsimustele - kus ma olen olnud! Oli suvi - olime enamjaolt arvutist eemal. Nüüd suvi läbi, aga ma ikka blogindusest eemal! Asi selles, et vahetasin töökohta - valdkond ikka põnevust üles kruttiv PR, aga nüüd sukeldusin moetööstuse ja kaubanduse maailma.

Niisiis paljude teiste seas on päevakorral teemad - mis on moes ja kus on poes. Esimesele vastab video (hoiatus - taustalood on kummitama jäävalt head!) ning poes - näiteks lähipäevil oma esimese kuu täitumist tähistav Moetänav. Oleme ise tulemusega rahul ja sama hea vastuvõtt ka ostjatelt - lisaks kaubale on omaette vaatamisväärsus vanast kontorimööblist meisterdatud poemööbel. Recycleeeee! Ja uuskasutatav mood. Ja kogu Baltika kvartal!

Kas oled kirjutisega nõus?

200 km läbitud! Täna rekordiring

Kirjutas Merit. Kalendris oli 2 July, 2009

Et trenn on blogides populaarne teema, otsustasime ka meie oma trennitegemisest kirjutada. Meie puhul siis rulluisutamisest jutt. Oleme ilusti kinni pidanud oma nii-öelda uue aasta lubadusest kasutada maksimaalselt ära ilusaid ilmu ja nautida täiel rinnal vaba aega ja värsket õhku. Nii on meil sellel suvel rulluisutatud juba üle 200 kilomeetri. Mõnus - ja suvi on alles ees!

Varasematel aastatel on  rulluisutama minek olnud meile selline kättevõtmise asi - kas ikka lähme ja millal jne. Väga suurt rolli mineku või mitteminemise otsuses mängis ka asjaolu, et eelmisel aastal olime 200% pühendunud oma kodu remondile. Ja kui siis sai midagi muud tehtud, olid väikesed süümekad. Nüüd aga on kodu valmis ja saab puhata ja mängida. Oleme õnnelikud - rulluisurajale on meie kodust vaevalt paar minutit ning väga tihti lihtsalt läheme spontaanselt. Ja eriti mõnus on uisutada õhtuti, mil rajad inimestest tühjad ning rattad veerevad punaka loojuva päikese ning tänavavalgustuse valguses.

Ega me ole nüüd päris trennitegijad, meile on peamine, et uisutamist naudime. Me ei rassi hambad ristis, et ringi sekundi või kahe võrra kiiremini sõita. Kuigi, Kuldaril on telefonis mõnus programm Nokia Sports Tracker, mis näitab sõitmise kiirust, läbitud distantsi kaardil ning sõitu graafikuna. Ühesõnaga on Kuldar tegelnud me trennide analüüsiga Eile oli meil kiire sõit ja Kuldari programmi järgi suisa minu rekordaeg Rocca al Mare 7 km ringi läbimiseks. Mis siis muud kui jätkata samas rütmis.

Ei saa siinkohal mainimata jätta Vabaõhumuuseumi teele Merirahu majade juurde rulluisu- ja rattateele paigaldatud “liikluse rahustajaid” (nii nimetab neid Haabersti linnaosavalitsus), mis tõstatavad taas küsimuse - millal küll meie autojuhte ülistav liikluskultuur hakkab arvestama ka jalakäijate, uisutajate ja ratturitega. Et hoovist välja sõitvatele autodele teed anda, pean mida saama oma uiskudel pidama, aga auto nelja ratta ja piduripedaaliga ei pea isegi mitte proovima seda teha, et mind läbi lasta?

Kusjuures, meie läbitud 200 km jooksul oleme antud ristmikel näinud hoovidest väljumas vaid kahte autot! Ent siiski oleme pidanud sik-sakitama nende metalljurakate vahel. Mõni sõidab nende alt, ratturid enamjaolt nende kõrval murul, lapsed jooksevad nende alt. Ei mõista, kuidas küll see kõige ohutum lahendus saab olla?

Omaette teema on ka kahekesi või kolmekesi sõitvad neiukesed, kes peavad ilmtingimata kõrvuti jalutama-uisutma-sõitma, sest muidu ei saa jutustadaaaa! Ja kui neist mööduda, kuuleb oih-aih kilkeid ja nad katavad kätega silmad. Issand kui õudneee! Aga las nad olla, saame ilusti hakkama

Kas oled kirjutisega nõus?

Maasikamagus üllatus

Kirjutas Merit. Kalendris oli 21 May, 2009

Ma ei tea täpselt, kuidas ma sellise õnne osaliseks olen saanud, aga…

Pühapäeval koju tulles avastasin meie külmkapist ahvatlevad pokaalid, millesse Kuldar oli meisterdanud maasika-tiramisu! Tõeliselt hõrk ja maitsev. Kuldar teab, et olen suur tiramisu austaja, ent ta oli sellele uutmoodi lähenenud - ilma klassikalise kakaota! Tulemus aga sama maitsev, ehk paremgi veel. Kindlasti parem - üllatus ju! Aitäh Sulle!

Kuldar avalikustab ka retsepti:

500g      mascarpone
400g     vanillikohupiimakreem (nt Emma)
0.5dl     suhkur
kahe apelsini mahl
4sl     apelsiniliköör (nt Cointreau)
100g     Savoiardi biskviitküpsised (Ladys fingers)
200g     Maasikas

Sega omavahel mascarpone, kohupiimakreem ja suhkur. Teises kausis sega omavahel apelsinimahl ja liköör. Sega pool mahlasegust kreemi hulka. Murra küpsised pooleks ning immuta mahlasegus. Tõsta iga pokaali põhja 2 poolikut küpsist, vala peale kiht kreemi ja kata viilutatud maasikatega. Lisa jälle immutatud küpsised ja kreemikiht. Kaunista poolitatud maasikatega. Lase 30 minutit külmkapis maitsestuda.

Kas oled kirjutisega nõus?

Majanduskriis Paldiski moodi ehk aasta esimene piknik

Kirjutas Kuldar ja Merit. Kalendris oli 6 April, 2009

Ehk olete kuulnud nendest tuhandetest autodest, mis Paldiski sadamas seisavad. Eile käisime väikesel piknikutuuril, mille raames jõudsime Paldiskini välja, et kaeda oma silmaga uutsorti vaatamisväärsust.  Jalutades kunagise merekindluse varemetes, avaneb üks kummalisemaid “atraktsioone” - tuhanded autod on enda alla võtud suure osa sadama territooriumist. Terav fotosilm selgitab välja, et enamik on neist Hyundaid, mis ootavad Venemaale pääsu. Marsruut peaks olema Kotka-Paldiski-Venemaa. Sekka mõned Mercedesed. Hõbedaselt halli üldpilti kirgastavad punased, sinised ja salatirohelised autod.

Kõik autot ei mahugi sadamaterritooriumile ära. Et autosid ära mahutada, on Paldiski äärde rajatud kolm uut hiiglaslikku tara ja traataiaga ümbritsetud parklat.

Paldiski on üldse üks kummaline linn. Täna elab seal kuskil 4200 inimest. Võrdluseks - pärast linna sulgemist 1963. aastal, kui sinna rajati N-Liidu üks olulisemaid tuumaallvelaevade õppekeskusi, töötas ainuüksi seal 16 000 inimest.

Seetõttu ongi seda autodemerd vaadata kuidagi eriti kummaline. Seista 18. sajandil rajatud merekindluses, selja taha jäävad nõukogude ehituskunsti “pärlid” ja silmata tuhandeid autosid, mis ootavad nüüd Eesti kaudu pääsu idapiiri taha… Ajalugu on kummaline.

Kuid nagu kirjutatud, siis Paldiski oli meie pühapäevase väikese autoreisi lõpp-punkt. Enne käisime Laulasmaal, kus pankrotistunud spa uksel seisus tore silt “ajutiselt avatud”. Ei kippunud spasse värskust saama, sest küllaga pakkus seda mereäärne liivarand. Ja polnud külm ka. Leidsime tuulevarjulise koha, nii et saime jope seljast visata ja liivale pikali visata. Ja just nii saab alata kevad (suvi) 2009. Mäletan, et eelmine aasta saime esimese pikniku peetud esimesel mail Lohusalus. Ilm oli umbes sama, ehk täna isegi soojem.

Ühte toredat kohta külastasime veel - Treppoja. Lume tõsine sulamine on sealse oja väga veerohkeks teinud ja nüüd mühises see kõik mööda treppe alla.

Kas oled kirjutisega nõus?