31
Protest protesti pärast Cuba õlle näitel
Kirjutas Kuldar on October 31, 2006
Nõustun Merit Karisega, kes tänases Äripäevas ja oma blogis kirjutas, et Cuba õlle lansseerimine ei õnnestunud nii nagu plaaniti. Lisan siia mõned oma mõtted seoses protestiga.
Protesteerida on trendikas ja cool. Näidata, et oleme üle mainstreami pealispindsusest ja oskame näha sügavamale, mõista tõeliseid põhjuseid. Samuti on protestida lihtne. Tänases Eestis on protest saavutanud suhteliselt kõrge taseme. Me tänavatele ei kipu aga hinges oleme paljude asjade vastu. Kui ma ütlen näiteks, et ma olen poliitilise olukorra vastu ja selgub et sõber on ka, siis me leiame kohe ühise keele. Meiega liituks ilmselt teisigi.
Ka bränd on "inimene". Ja kui bränd on protesteerib sama asja vastu mis mina, siis ma võtan ta punti. A Le Coq (kelle õlledest ma lugu pean) tuli ka protesteerijate seltskonda meelsust avaldama. Kuigi täpselt võibolla ei tea mille vastu meelsust üles näidatakse aga kambavaim lööb välja ja pealegi saab ju kõva häält teha. Kasutades sõnu nagu "nõme", "rumal", "topeltmoraal" näib ta eriti kambamees. Ja kõik tõstame käed ja vehime.
Aga on võimalik ka teine variant. Seltskond arutab konstruktiivselt asju ja äkki tuleb mingi kloun kampa. Karjub midagi ja vehib. Teised vaatavad küsivalt, tunnevad end kuidagi ebamugavalt. Natuke see kloun karjub ja siis kaob kuhugi ära. Episood on läbi ja konstruktiivne arutelu võib jätkata.
Suvel oli A Le Coq Tartu Õlletehase turuosa pea 37%. Seega ta oli kõikjal. Oma kujunenud brändidega. Ja äkki hakkas ettevõtte uus võsuke karjuma ja mässama. Kasvatamatu jõmpsikas… Cuba õlu on suunatud üliõpilastele. Loomulik et tahetakse rääkida "noorte keeles". Kuid siin on üks oht - kui vana inimene (illustratiivselt) hakkab noorte keeles rääkima näib see vana kohatu välja. Isegi see austus mis tal noorte hulgas oli, võib kaotsi minna. Noorte keeles rääkimine on väga libe tee.
Wazzapil rääkis Simon Darwell-Taylor, et noortega ühte keelt rääkimine võib oluliselt riivata noori endeid kes peavad end teatavate subkultuuride kandjaiks. See on THEIR THING. Kui nüüd lipsuga suurt firmat juhtivad tegelased ütlevad YO-YO, siis vaadatakse sellele väga viltu. See on tungimine sinna, kuhu ei kuuluta. Analoogsel teemal kirjutab ka Ralf oma Fletchu Blogis. A Le Coq vaevalt et preagu otseselt oma protestiga mingit subkultuuri riivab. Ent protestimine selle pärast, et see on cool on ka tobe…
Kas oled kirjutisega nõus?
Te võtate seda asja liiga tõsiselt. Cuba reklaami puhul on tegu päris laheda tongue-in-cheek tüüpi naljakampaaniaga.
Jah, on küll nõme, kui ülikonnas ärimees trügib oma YO-YO’ga mingi subkultuuri mängumaale, kuid natuke totter on vaadata seda kuidas täiskasvanud inimesed Cuba kampaaniat tõsiselt võtavad. Kamoon. Mõelge ometi natuke.
Õlu ise on muidu täiesti okei. Hinna-kvaliteedi suhe on kenasti paigas ja meeldiv on näha lõpuks Eesti õllet kangusega alla 4,5%.
Meritiga tasub nõustuda :p
Ütle ka midagi