Kliendipüüdja seiklused Tallinna vanalinnas

Kirjutas Kuldar ja Merit on February 21, 2008

Vanalinna serval, otse Viru tänava Hesburgerist ümber nurga, asub restoran nimega Kuluaar. Restoran, mis ei hiilga ei sisustuse ega menüüga. Kuid see polegi vist kõige olulisem. Oluline on see, et nad asuvad alkoholipoe kõrval ja neil on aktiivne kliendipüüdja.

Kliendipüüdja on umbes 50aastane mees, riides täpselt nii, et sa mingil juhul teda ei märkaks. Kuid tema märkab - tõelise professionaalina teeb ta kohe vahet kohalikul ja turistil, meelitades just viimaseid "pippuripihvi + olut" mekkima.

Olgem ausad, Kuluaari muidu ei sattuks. Ühe korra oleme seal lõunal käinud. Ühe korra. Miks peaks siis sinna sattuma viinakäru lohistav soomlane. Aga kui suhteliselt selges soome keeles kõnelev kliendipüüdja võlusõna (olut) ütleb, iga küsimuse peale "kyllä" vastab - siis on tegemist ilmselt paganama efektiivse müügimehega.

Aga kui ma panen end turisti olukorda - olen võõras linnas, mingi mees kutsub mind restorani ja siis juhatab sisehoovi, pimedast trepist alla läbi mitme ukse - tundub suht kahtlane või mis? Läbinud selle veidike tähelepanu tõstva teekonna, leiab soomlane end maitsmas kõige tavalisemaid roogi. Friikartulid, pihvid-viinerid ja veidike kapsast.

Kohalik ei lähe Kuluaari, kuna see meenutab (vähemalt minule) 10 aasta tagust perioodi. Omamoodi huvitaval kombel asub Kuluaari vastas Firday’s - hirmkallis kiirsöögikett, mis maailmarändurile Londonist tuttav. Kuigi Friday’s on stiiline ja kvaliteetne, on ta oma hinnataseme tõttu suhteliselt inimtühi.

Keset tänavat seistes, vasakule ja paremale vaadates võiks ju mõtiskleda, kuidas end parandada. Teha midagi selle nimel, et mõni inimene ka ise tee Kuluaari leiaks.

Kas oled kirjutisega nõus?