Mõtteid koalitsiooni tekkest

Kirjutas Kuldar on March 27, 2007

11 veebruaril kirjutasin siin samas blogis – valimised on kvalifikatsiooniring, kus selgitatakse välja stardipositsioonid. Edasi jääme vaatama, mis saama hakkab.

Ma pole mingi prohvet aga tundub, et mul oli õigus. Postimees nimetas sündivat koalitsiooni "hambad ristis" koalitsiooniks. Iseenesest on parempoolsete parteide koalitsioon see, mida suur osa valijatest tahtis, ent kindlasti mitte nii nagu see praegu sünnib. Maailmavaatelt siiski suhteliselt sarnased erakonnad võiks ju suuta kokkuleppida ent meil eestlastel õnnestub ka omadega tülli minna. Tuletame meelde kasvõi Isamaa ja Res Publica ühinemist, mis alguses päris valusaid lööke sai. See liit sai siiski loodud, loodame et nii läheb ka koalitsiooniga.

Praegustel kõnelustel on minu arvates kaks peamist eesmärki või soovi. Ühelt poolt ma väga sooviks, et parempoolsed erakonnad suudaksid sõbralikult ja riigimehelikult riiki juhtida. Jätta kõrvale isiklikud eesmärgid ja mõelda riigile mis vajab turgutamist ja värskeid puhanguid. Teine, väheke väiklasem soov, oleks Keskerakond lihtsalt kõrval hoida.

Kuid paraku ei ole ka parempoolsed meelestatud piisavalt riigimehelikult. Tants välisministri koha ümber on ikka tobedamast tobe. Isiklikult näen siin Ansipi põhjendatud kartust jääda Laari kõrval varju. Loomulik, The Economist nimetab Ansipit küündimatuks samal ajal kui läänemaailm peab Laarist väga palju lugu. Loomulikult ei soovi peaminister end sellesse olukorda panna. Siis tulekski kiita praegust välisministrit, kes pole midagi pahasti teinud. Kuid kas ta ka midagi üldse teinud on?

Olgu kuidas on. Rahvas andis erakondadele stardipositsioonid kätte ja varsti peaks ehk ka tulemus paistma hakkama. Kuid ka pärast finišit jääb õhku üks kartus – ega mitte Reformierakond hakka mõne aja pärast otsima põhjuseid koalitsiooni lõhki ajada ja uuesti Keskerakonna jutule minna? Ajalugu annaks sellele küllaldaselt alust.

Kas oled kirjutisega nõus?