UpUpi lõplik down-down

Täna saab Äripäev Online´ist lugeda, et UpUp sulges uksed ja omanikud põgenesid Meloni keskusest tagaukse kaudu. Mitte et tahaks end nüüd prohvetina näidata, aga meenub mu enda kirjutatud postitus siinsamas blogis - UpUpi down-down, kus arutlesin võimalike põhjuste üle, miks UpUp ei ole osanud mind kui oma potentsiaalset klienti enda juurde lõunatama ja õhtut veetma meelitada. Postituse aja (2007. aasta september) ja tänase vahel olen UpUpis lõunatanud ehk 5 korda ning õhtu veetnud seal ühe korra - sedagi ainult seetõttu, et sõber mängis seal head hausimuusikat.

Ei teagi, mis konkreetselt UpUpile saatuslikuks sai. Eks segu praegusest majanduslikust olukorrast, lounge´i asukohast ning asjaolust, et ei suudetud realiseerida oma eesmärki "jõuda eduinimeste lõunalistile", nagu söögikoha loojad ise seda sõnastanud on.Lisaks muidugi tihe ja karm konkurents, mis praegu siin valitseb.

Toon ka siin postituses välja varem tsiteeritud popkultuuriteoreetiku ja -praktiku Ingridi sõnad, mis minu arvates nii UpUpi kui paljude teiste kohtade osas paika peavad:

Kui võetakse eesmärgiks teha popp trendikoht, mis disainitakse teatud sihtgrupile, siis sellega välistatakse liiga suur osa ülejäänud inimesi. Ja kunagi ei saa garanteerida, et see sihtgrupp, kellele koht loodi, selle omaks võtab. Trend võib vahepeal juba muutunud olla.

Tihtipeale osutuvad lahedaks hoopis need kohad, mis ei ole teadlikult valmis disainitud, vaid mis on justkui kogemata coolina välja kukkunud. Need, mida ei ole turunduslikult üles vuntsitud. Need, mille inimesed on omaks võtnud ja millele inimesed ise imagot kujundanud.