Natuke Deformeerunud
29Jan/085

Ettekandja: me ei ole avatud! (La Vie näitel)

Vanalinnas Rataskaevu tänaval asub sohvabaar La Vie, kuhu mitmel lõunal oleme sattunud. Paar korda on seal head carbonarat saanud, teistel kordadel ei ole sissegi saanud.

Kui alustada algusest, siis mitu korda kella 12 paiku La Vie ust katsudes on see kinni olnud. Mõnikord on tulnud ettekandja ja selle lahti teinud. Ükskord ei juhtunud muud, kui et kõndisime mujale sööma.

Eile tuli taas sealse carbonara isu ja mõte selle uksega õnne proovida. Seekord oli uks lahti. Kõndisime sisse - mitte ühtegi inimest. Ei külalistajaid ega teenindajaid. Lauani jõudes kohtasime meest, tuhatoos käes, kes teatas, et "Oleme suletud tegelikult." Suletud? Uks on lahti, igal pool on info, et avatakse kell 12. Suletud? "Jah, esmaspäevadel ja.... teisipäevadel oleme avatud kella 1st."

Siis palun pange selle kohta uksele silt. Siis palun ärge hoidke ust lahti. Siis palun muutke ära informatsioon oma kodulehel, kus on suurelt kirjas info "Oleme avatud: P-T 12-... K-N 12-03 R-L 12-07." Eriti irooniline on praegu sealt kodulehelt lugeda: "Vanalinnas parim! Tulge meile sööma! Nautige õhkkonda! Võtke sõbrad kaasa!"  Ei  tule isegi enam, sõpradest rääkimata.

Kohati, ja enam ei räägi ainult La Vie'st, jääb mulje, et ettevõtjad ei tahagi olla ettevõtjad. Kokad ei tahagi olla kokad ja bussijuhid ei tahagi liini sõita. Nad oleks justkui pandud midagi tegema, vastumeelselt. Vaenlaseks saab klient, kes ei osanud selgest taevast välku karta.

Igal juhul, mida La Vie võitis? Mitte midagi. Mida ta kaotas? Kliendi. Klientide rohkusega pole see vanalinna söögikoht kunagi hiilata saanud - lõunat sõime seal tavaliselt üksi. Nüüd võite jah end kell 13 avada.

Vaidleksin vastuOlen nõus!
Kommentaarid (5) Tagasiviited (0)
  1. Plass lugu jah, aga kui nüüd päris aus olla, siis mulle pisut isegi meeldib. Muidugi, mulle ei meeldiks olla niimoodi koheldud (viisakust ja südamlikkust võiks ikka jätkuda) ja mulle ei meeldiks lõunasöögist ilma jääda, aga mulle natuke meeldiks see, et koht on lahti siis, kui (eeldatavasti) omanik seda soovib. Ehk umbes nii, et personal või kohapidaja on kliendiga võrdne inimene ja ei ole enam mingit seda kap.müüti, nagu klient oleks kuningas (ja kui personal piisavalt hästi ei naerata, siis vahetatakse välja).

    Aga eks ta ole, iga asja saab teha korralikult ja lohakalt, ja kui juba teha, siis võiks ikka korralikult. Ja usaldusväärselt.

    Seda vist küll, et enamus inimesi teevad oma tööd vastumeelselt…

  2. Personaalne lähenemine on kindlasti ideaalse kaupmehe näidis – paraku ei viska ta klienti välja vaid teenindab teda vajadusel ka siis kui pole avatud.

    merit võib rääkida siin ühest kingakauplusest. paradoksaalsel kombel asub see samal tänaval La Viega.

  3. Tjah. Mis me teeme selle meie teeninduskultuuriga? Kohati on tõepoolest tunne, et klient on mingi tüütu tüüp, kellest vahendeid valimata vabanema peab.

  4. Mul on La Vie kohta siiski midagi positiivset öelda. Samas satun sinna tavaliselt öösiti. Aga väga meeldiv oli, kui esmaspäeva öösel vahetult enne kella ühte võimaldati seal vabalt 1 pudel veini ära juua. Kõik muud kohad olid ammu kinni. Vastutulelik teenindaja oli seal tookord :)

  5. ausalt, mulle ka meeldib selle asja juures nüanss, kuidas keegigi julgeb sülitada rumala müüdi peale et klient on kuningas. klient ja kaupmees on võrdsed, peavad tegema mõlemale kasulikke tehinguid ning kui kaupmees ei viitsi, siis ei viitsi. kliendina ka mina küll korraks solvuks, kuid vaataks asjale ka natuke teiselt poolt


Kommenteeri


Tagasiviiteid pole veel.