05
Sind on raske unustada
Kirjutas Kuldar ja Merit on November 5, 2008
Maanteeameti värske kampaania „Ära unusta helkurit, Sind on raske unustada.” on taas tõstatanud küsimuse, kas (sotsiaal)reklaam võib olla šokeeriv. Mõneti isegi kummalisel kombel küsitakse, kas kõnealune helkurikampaania on eetiline.
Linnas jalutades ja seda reklaami nähes jäin mõttesse. Lause “Sind on raske unustada” jäi kummitama. See tabas hinge ja pani mõtlema lähedastele ja neile, keda enam kahjuks ei ole meie kõrval.
Õhtustes uudistes vaagiti reklaami ja selle eetilisuse üle. See tundus väga kohatu, sest helkurikampaania uudislugu oli kohe kõrvuti looga, kus mõisteti kohut purjus noormehe üle, kes sõitis üle 200 kilomeetrise tunnikiirusega surnuks 3 inimest. Kõik sellised mõttetud ja lollusest sündinud liiklusõnnetused on justkui igapäevased ja eetilised? Ja nüüd šokeerib inimesi helkurikampaania…?
Online´ide kommentaarides on kirjutatud, et helkurireklaam on täiesti vastik. Muidugi on vastik - väga õudne on, kui laps on kaotanud oma ema seetõttu, et ema ei kandnud helkurit. Õudne ei ole aga reklaam ise, vaid see lugu.
Hämmastav on see, et täiskasvanud inimesed ei saa loo sisust aru. Hakatakse lahmima ja kritiseerima, selle asemel, et asi endast läbi lasta, mõelda. Vaadake seda last, kes reklaamis osales - tema sai väga hästi aru, mis looga on tegemist. Ja tema ei hakka reklaami kritiseerima, vaid riputab endale ja oma emale helkuri riiete külge. Tema saab asjast õigesti aru.
Eesti inimene vajab raputamist. Temaga ei saa ei heaga ega hoiatusega. Oleme küll näinud, et palve “palun kanna helkurit, turvavööd ja ära sõida purjus peaga” ei tööta. Miskipärast ei huvita inimesi üldse, mida sa neilt palud. Neid tuleb hirmutada, vajutada hellale kohale, panna mõtlema ja tuletada meelde.
TV3 pöördus kommentaari saamiseks ka Eesti reklaami ühe grand old mani, Harri Egipiti poole, kes samuti kampaania hukka mõistis. Kas tõesti peab reklaam olema ilus ja meelelahutuslik? Jääb mulje, et inimestele on oi kui šokeeriv see, kui laps riputab helkuri oma ema haual olevale ristile. Aga kui näiteks mingi mees riputaks helkureid paljaste naiste külge? See ei šokeeriks kedagi. Kas see oleks siis õigem ja eetilisem? Kas see muudaks meie elu turvalisemaks?
Reklaam on üks kommunikatsiooni viise. Kommunikatsioon ei pea olema ilus ja sinine, rääkima lilledest ja liblikatest. Kommunikatsioon peab viima sõnumi edasi. Tunnustus selle reklaami eest nii tegijatele kui tellijatele.
Kas oled kirjutisega nõus?
Kirjutasin ka sellest ning leidsin, et Maanteeamet on hakkama saanud kampaaniaga, mis tõesti kotib. Kuigi leiab see rohkem negatiivset kui positiivset vastukaja on ta inimestele silma jäänud. Ning kui need virisejad lähevad pimedas jalutama (et rahustada närve selle reklaami pärast), siis ehk paneb ta endale ka helkuri külge ning ülesanne täidetud.
Tänud asjaliku mõttekäigu eest, saatsin lingi ka autoritele
Ma olen kuulnud seda reklaami, ning ei saa aru, miks see nii palju poleemikat on tekitanud. Kuidas teisiti mõnele aru pähe panna ja tõsiselt mõtlema hakata… Meenutas mulle Kanada reklaame, mis on tehtud MADD (mothers against drunk driving) organisatsiooni poolt. Ükski neist pole ilustav, vaid kõik panevad tõsiselt mõtlema… Siin võib autojuhil pisut alkoholi veres olla (klaas veini, õlu…) ja vahel minnakse kergelt liiale. Igal pool oma probleemid. Kuna siin liiguvad inimesed palju vähem jala, siis ei ole helkurid kunagi nii olulised olnud, aga lahendus, kuidas inimesi mõistma panna, on sarnane. Siiani pole kohanud protestikisa…
Siin on mõned, mis leidsin Youtube’is (kahjuks mitte ühte, mis näitab väikest beebit, kes peab vanemateta üles kasvama…): üks, kaks, kolm, neli, viis.
Aitäh nende viidete eest. Reporter ja TV3 võiks ausalt öelda neid näidata ja küsida siis - kas meil minnakse üle piiri? Meie elustiil on selle piiri nii kaugele lükand, et seda ületada on võimatu. Meil on vaat et normaale purus peaga sõita ja kiirust ületada. Mis piiriületamisest me sellisel juhul räägime?
ma arvan et raadio sky plusis olev helkurireklaam on jubedam.aga see on ju tõsi mida nad räägivad.
Ütle ka midagi