Meil ei ole valvurit, vaid kassiir

Just nii ütles Ahtri tänaval parkimisteenust osutava PalmGroup parimisteenuse eest vastutav Tõnis Meister kommenteerimaks uudist, mille kohaselt just kõnealuses parklas seisnud autost varastati üle 200 000 krooni eest videotehnikat. Olgu kohe öeldud, et auto oli jäetud ka lukustamata. Ometi tundus, ja õigusega tundus, välismaistele dokumentalistidele asi enam kui pentsik.

Eesti elukorralduses on kahetsusväärselt palju nõukaajast ja varakapitalismist jäänut. Üks selline "süsteem" on tasuline parkimine. Sellest, et näiteks Europarkile renditakse välja soodsatel kruntidel paiknevad kivihunnikuid, mille peal parkimise eest lihtsalt raha kasseeritakse, on küll ja küll räägitud. Linnas käivad jutud, et see ongi strateegia - nõuda parkimise eest raha territooriumil, millele tulevane või juba kehtiv detailplaneering näeb ette hoonestust. Miks investeerida siis parkimisala kaasajastamisesse? Äriliselt loll otsus. Seni kui raha tiksub, krunt kas või lainetagu vihmaveest, nagu on Merit kogenud ja kirjutanud.

Äriliselt on loll otsus ka palgata valvur ja turvamees, kui seda ei pea tegema. Ahtri 6a paistab ka üks selline maatükk olema, kuhu kunagi tuleb hoone. Miks siis investeerida parkla rajamisse, kus oleks veel valvur, videovalve jne. Parem on raha lihtsalt sisse kasseerida. Eurooplased on harjunud, et kui millegi eest makstakse, saadakse vastu kvaliteetne teenus. See, et nad seda Eestist samuti ootavad, on juba nende naiivsus. Meie oleme nii kõvad mehed ju, et ei paku teenust. Võtame raha ja näitame keskmist. Raha nõudmine ilma vastutuseta on ju ideaalne bisnesplan takoi.

Tsitaati "ma pole valvur, ma olen kassiir" saab toredasti laulda viisil "ma pole turist, ma elan siin". Lihtsalt