02
Kriisikommunikatsioon ehk mida öelda kui seis on halb?
Kirjutas Kuldar on February 2, 2008Juba pikemat aega olen suurema või väiksema imestusega jälginud asjaosaliste reageeringuid negatiivsetele sündmustele. Viimane pärl selles vallas oli Haljala vallavanema Jüri Sikkuti vastus Pealtnägijale, kus teemaks oli hallitav lasteaed.
On selgemast selgem, et probleem on olemas. Kui midagi ebaselget on, siis on see probleemi täpne olemus ja põhjus. Erinevad mõõtmistulemused, erinevad sümptomid, erinevad arvamused. Kuid selge on see, et pea pooled lapsed on saanud tervisekahjustusi.
Mida vastab vallavanem? Vastab, et taolisi hooneid on Eestis palju. Lugupeetud vallavanem, kuidas see SINU probleemi praegu lahendas?
Probleem pole mitte ainult Jüri Sikkutis. Väga paljud ametnikud, aga ka erafirmade esindajad ei oska halvas olukorras üldsusega suhelda. Probleemi ilmnemisel asutakse poolründavasse kaitsepositsiooni. Väga vähe on neid, kes näevad probleemi tekkimises võimalust (tahet?) selle lahendamiseks.
Veel üks näide - RIMI alkoholimüük sadama lähedal. Toimunut tunnistati, kuid väga suureks veaks seda siiski ei peetud. Öeldi, et müüja on uus - ta ei tea neid asju veel. Mida müüja veel ei tea? Kas ta ikka teab, et ostjale tuleb raha tagasi anda?
Imelik, et vea toimumist ja probleemi olemasolu ei taheta tunnistada. Nagu see oleks tohutu patt, surmamõistu väärt juhtum. Kuid teame ju küll - probleemi tunnistamine aitab tuua lahendusi.
Ja vot see, kes lahendused toob, see on tõeline kangelane. Miks siis ei soovita seda teha?










[...] Tegelikult ma ei tea, kas küsib, kuid tundub, et võiks. See blogi pole sugugi ainuke, kus Rimi kauplusekett inimestel hambus on. Seda juhtub ikka ja jälle. Meie kirjutasime sellest, kuidas meile poes kala ei soovitud lõigata. Kirjutasime serviisikampaaniast (kuskilt kuulsin, et ära on jagatud ainult üle 300 serviisi, vabandust - valed andmed, tegelikult on neid jagatud 100 000, my bad). Mainisime ka alkoholimüügi probleemi sadama-Rimis. [...]
Ütle ka midagi