Hästiläinud õppetund

Kirjutas Kuldar on May 16, 2007

Tänases Postimehes ilmus väga hea arvamuslugu peaministrilt, kes avab veidike pronksöö sündmusi. Ilmselt ei saa me veel tükk aega teada toimunu tagamaid kuid üks on saanud järjest selgemaks – öine rüüstamine ja märatsemine oli jäämäe tipp, suurem eesmärk oli vahetada kohalik valitsus idanaabrile sobivamaks. Sisuliselt ilmselt räägime riigipöördekatsest. Kuid õnneks läks teisiti. Märatsejate vastu kasutati "ülemäärast" jõudu ja pronksmees viidi lihtsalt minema. Tallinna tänavatel lasti veekahuritest ja õnneks vaid kummikuulidega. Eesti astus ütlemata sirge seljaga Venemaa propagandamasina vastu, idanaaber vihastas end veel punasemaks. Ei teagi kelle peale nad vihastasid, enda või meie – igatahes läks plaan lörri. Usun, et Eesti tõestas end üle hulga aja tõelise riigina. See tõestus mõjus kainestavalt ka kogu unne suikunud Euroopale. EL pidi näitama, kas ta on liit või mitte. Ja NATO lennukite madal "rutiinne" ülelend Tallinna kesklinnast oli ütlemata uhke tuletades meelde, millisesse seltskonda Eesti end sokutanud on. Olete mõelnud, mis oleks saanud siis kui Eesti poleks NATO või Euroopa Liidu liige? Venemaa oli unustanud väga palju olulist… Valitsuse ja Reformierakonna kõrge reiting pole midagi imekspandavat. Eestis toimus see, mis USA’s kui Bush otsustas Iraaki rünnata – rahvas on kriisiolukorras alati tegutsejate poolel. Niisama istujad kaotavad vähemalt hetkeks igasuguse austuse. Nad võivad avada parke ja rääkida kodurahust, ent rahva silmis on nad väikesed inimesed. Kindlasti ei püsi Ansipi valitsuse reiting kõrgel kaua. Ka mina ei ole tema eriline toetaja, ent just nüüd oli vaja näha riiki. Kodanik on aga riigiga ühes paadis, alati. Kogu see sündmusteahel on kainestav ka kogu siinsele elanikkonnale – peame hakkama palju tõsisemalt mõtlema, kuidas luua hästi funktsioneeriv riik.

Kas oled kirjutisega nõus?