16
Eesti pole IT-riik, oleme hoopis konnatiik
Kirjutas Kuldar on March 16, 2009Kui su ärile saab ohuks su kõige suurem fänn, siis on sul suur probleem. Probleem ei ole fännis, vaid eelkõige sinus endas. Nii kirjutas Clay Shirky oma blogis, viidates ajakirjanduse jalgujäämisele internetile.
See meenus lugedes Postimehest lugu, kuidas Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon Youtube’ist lugusid kustutada laseb. Põhjus lihtne ja juriidiliselt täiesti pädev - tegemist on piraatlusega.
Organisatsiooni tegevdirektor Erik Mandre valgustab seadusandlust: «Muusikavideo puhul on autoriõigused nii fonogrammi tootjal, esitajal kui ka autoril ja piisab sellest, kui üks neist on selle vastu. Siis pole vahet, mida teised kaks arvavad.»
Fonogrammi tootjaks on tavaliselt plaadifirma, mis kuulub mõnele tüsedamale ärimehele. Ja kuigi Eesti muusikaturg on oma suurust arvestades marginaalne tegija, siis soovivad ka selles tiigis solistajad kuningatena paista. Nii piiratakse artistide võimalusi end ise kuulsaks teha.
Isegi USA’s, kus muusikatöösturid magasid täielikult maha revoltsiooni nende enda köögis, lubades turgu dikteerima arvutifirma, mõistetakse täna jagamise võlusid. Enamik suuri plaadifirmasid on Youtube’i ja analoogsete keskkondade kasutajad ja levitavad seal muusikat leides nii tuhandeid ja miljoneid uusi kliente.
Tuntud IT-riik Eesti on aga muusika ja infotehnoloogia kombineerimisel täielik mahajäänuk. Eestis nähakse vähemalt peavoolu muusika peamise levikanalina endiselt bensiinijaamu ja iga 20 kilomeetri järel peatuvaid suvetuure. Muusika turustamine käib meil endiselt nii nagu 90ndate algul. Autorite heaolu eest seisvad organisatsioonid ja plaadifirmad pidurdavad aga arengut. Eks see ole näha ka selles, mida meil pakutakse ja mis kvaliteediga see on.
Mida siis teha? Alustada võiks silmade avamisest ja mõistmisest - täna on miljon korda enam võimalusi end maailmas kuulsaks teha. Ja selleks ei pea isegi raha kulutama! Vaja on vaid mõista, mitmes sajand meil on.
Kas oled kirjutisega nõus?
Samas jällegi, kui bänd end mõne kohaliku agentuuri/plaadifirmaga ei seo, on tal kõvasti tülikam oma plaate “klassikalisel” viisil levitada. Kui mitte võimatu, sest raadiod mängivad ju ka seda, mida vaja.
Seda muidugi, raadioeetrisse siis ei pääse. Kuid kauaks FM-raadiotel enam tulevikku on? Mõni tahaks bänd oleks kindlasti rohkem sillas, kui pääseks maailma popimate podcastide ja online-jaamade jutule…
Iga lool on vähemalt kaks pool. Nagu vanal heal vinüülil
Mnjaa, maailma popimad podcastid… Olid ajad, kui podcastis mängima saamiseks polnud muud vaja kui vastavale DJ-le ircus loo link saata ja olidki eetris. On siin valdkonnas midagi muutunud?
Jah, see on piraatlus
nõus
Mul on aga selline küsimus. Mida siis see eesti artist oma videoga pihta hakkab, kui seda juutuubis pole? Kanal Seitse näitab seda vahest, teinekord MTV eesti ka, kui väga kõva video on, mis meinstriimi sobib. Aga teised? Absoluutselt mitte midagi…
AMEN!
YouTube ongi Eesti artisti parim võimalus pääseda globaalsele turule. Ameerikas ei teeni artistid juba ammu raha plaatide müügist, vaid hoopis muude vahenditega. Meie üritame ikka Eestis plaate müüa ja sellisel viisil raha teenida.
Tõesti.. Eesti muusikatööstusel jäi sajandivahetus märkamata!
Ärme USA muusikatööstust nüüd ka liiga innovatiivseks tembelda, eks?
Aga tundub, et neil tõmmatakse relvi järjest käest ära ja progressi vastu lõppude lõpuks ei saa.
[...] teema on jõuliselt päevakorral. Alles esmaspäeval pälvis siinses blogis suurt tähelepanu muusika ja autoriõiguse seadusest tingitud ki…. Täna kirjutasid päevalehed aga uuest seadusest, mis peaks ohjeldama vohavat piraatlust. Kui [...]
[...] Natuke Deformeerunud » Blog Archive » Eesti pole IT-riik, oleme hoopis konnatiik says: March 16, 2009 at 1:54 am [...]
Ütle ka midagi