Blogige vähem!

Kirjutas Kuldar on March 24, 2008

Ma mäletan, kui aastaid tagasi rääkis kunagine sõber oma murest – nimelt tema vanemad hakkasid juba abi otsima, sest too sõber muudkui istus netis. Ajas asju, uuris, luges ja suhtles. Vanemad olid mures, sest olid kuulnud netisõltuvusest ja kõik sümptomid olid olemas. See oli oma kümme aastat tagasi. See oli siis, kui internetis riputi telefonijuhet pidi, makstes minutitasu ja kokkuvõttes elu hinda. Siis, kui netis ei veedetud pooltki nii palju aega kui täna.

Praegu on nurinat vähem, sest internet on kõikjal. Sa lihtsalt oled selles peadpidi sees. Kuid ometi tundub, et inimesed võiksid ehk end aeg-ajalt ikkagi lahti ka rebida.
Lugesin üht blogipostitust, kus elukaaslased veidike raksu läksid, kuna üks neist pidevalt netis istub, teine seda aga sugugi normaalseks ei pea. Ja mida netis siis tehakse? Suheldakse. Räägitakse sõprade-tuttavatega ja jäetakse kõrvalseisev inimene tähelepanuta. Ja kui tekib tüli, siis kirjutatakse sellest blogis. Kop-kop-kop – teil on probleem! Päris tõsiselt kohe, sest suhtlemiseks seda kindlasti nimetada ei saa.

Noortele heidetakse ette, et nad hängivad Viru keskuses ega tee midagi. Tegelikult võiksid noored veel rohkem hängida. Siis nad vähemalt ei istu helendavate ekraanide taga, vaid arendavad  reaalselt oma kõnevõimet, hingavad värske(ma)t õhku ja kogevad maailma vahetumalt.

Ilmus Postimehes.

Kas oled kirjutisega nõus?