Fotojaht: silmad

Miisu vanaema juures. Valgus muudab nii kiisude kui inimeste silmad väga kõnekaks.

Tallinn lõhub kodaniku vara

Järgnev kirjutis on teadlikult veidike provotseeriv ja esitab (meelevaldseid) küsimusi.

Hiljuti viis mu sõber parandusse oma auto, mille veermik oli Tallinna teedel vigastada saanud. Tegemist ei olnud ühe konkreetse jupi purunemisega, vaid aja jooksul kogunenud hädadega, mis lõpuks avaldusid. Enam mööda ei saanud vaadata ja remonti oli minek.

Tavaliselt maksab kohusetundlik liisinguklient auto remondi ise. On ju lepinguski kirjas, et liisija kohustuseks on heaperemehelik suhtumine autosse ja tagada auto korrasolek. Kuid sõber mõtles veidike ja esitas kindlustusse kahjujuhtumi nõude. Olin suhteliselt üllatunud, kui sõber teatas rõõmsalt, et kindlustus korvab tekkinud kahjud. Polnud ju olnud konkreetset õnnetust, polnud konkreetset märgistamata auku, mis auto lõhkus.

Ma ei tea täpselt, milline leping tal oli ja kas kindlustusel tegelikult ka oli kohutus see hüvitada (või oli tegemist töötajapoolse “eksimusega”) kuid nii või teisiti oleks mina kindlustajana linna peale väga vihane. Miks peaks kindlustaja maksma kinni tekkinud kahjud, kui tegelikult on süüdlane teada - Tallinna linn!

Hommikuti sõidame tööle ja õhtuti koju mööda Tehnika tänavat. See on kiireim tee. Kui saaks, siis väldiks. Miks? Sest tee olukord on kohutav. Tuletõrje veevõtukohad irvitavad asfaldist välja, luues ohtlikult teravad nurgad. Selle kõrval on aga sademete äravoolu kohad, mis asfaldist aina sügavamale sissepoole vajuvad. Lisaks sellele pindamised ja kunagi täidetud roopad, mis olukorda suurt paremaks ei muuda - nüüd on roopa asemel kõrgemad triibud.

Juriidiliselt on muidugi kõik korras - hoiatav märk on välja pandud. Kui nüüd midagi puruks sõidad, oled ise süüdi. See hoiatavate märkide süsteem on Eestis üldse kummaline. Mõistan, raha pole ja tuleb teha valikuid. Kuid kas tõesti hoiatusmärk asendab teeremonti?

Sama on näiteks märkidega, mis hoiatavad varguste eest. Mõistan, et sellise märgi kasutamine on kodaniku teavitamine võimalikust ohust ja seda saab käsitleda kui preventsioonina. Kuigi eks ta omamoodi halenaljakas ole - olge valmis, et teilt võidakse käekott ära rebida, ja nii ongi. Nüüd teate, palju õnne. Hoiatusmärgile “ettevaatust sügav auk” võiks lisada siiski ka vastutaja nime - Tallinna linn.

Kui kindlustuse peamiseks eesmärgiks on kindlustada vara õnnetusjuhtumi ja kuritegevuse eest, siis kumba kategooriasse langeb teede teadlik mitte-parandamine ja seeläbi kodaniku vara rikkumine? Kuriteo korral nõuab kindlustus võimalusel kahju kurjategijalt välja…

Saates meil maailmamasti külaline

Sõbrad! Hausi-sõbrad! Värskes kodumaises podcastis Soul to Unite Radio Hour on külas meil Brasiiliast päris laineid loov dj ja produtsent DJ Meme. Hausisõbrad teavad teda kindlasti kuid tegelikult on põhjust tunda ka popmuusika austajatele. Nimelt tegi Meme 90ndatel koostööd selliste artistidega nagu Shakira, Ricky Martin, Mariah Carey, Pet Shop Boys, Dido ja nii edasi.

DJ Meme räägib saates, kuidas ta jõudis niivõrd kaugele ning loomulikult peatub ka praegustel tegemistel. On ta ju üks tihedamini reisivaid ja remixe tootvaid artiste house-muusika maailmas.

Kuula saadet!

Fotojaht: peidus

Kaamera iPodile… miks?

Järgmine nädal esitleb Apple uusi tooteid ja ülisuure tõenäosusega saavad uued iPod Touchid ja iPod Nanod endale kaamera. Minu küsimus on - miks?

Kui mingis asjas on Apple tagaajaja rollis, siis on see mobiilseadmete fotosilm. Isegi kõige uuemal iPhone’il on see tegelikult suht hädine. 3.2 megapikslit tänaste standardite juures premium küll ei ole. Minul on juba paar aastat Nokia N82 mille 5-megapiksline kaamera tundub OK (kuigi võitnud suure hulga teste). Uutel telefonidel on aga isegi kuni 8-megapikslised kaamerad. Miks peaks minema alla poole?

Või veel küsimus - kui mul on taskus mobiiltelefon ja sellel on kaamera, siis miks peaks mu MP3-mängijal samuti kaamera olema?

Näis mis Apple välja mõelnud on. Äkki on see siiski geniaalne idee mis mõne rakenduse abil muutub tõepoolest ahvatlevaks.