Archive for April, 2009
Apr
23
Kirjutas Kuldar. Kalendris oli
23 April, 2009
Kunagi, 20-30 aasta pärast vaadatakse 2008-2010 kriisile tagasi ja ühe võibolla väikese, aga mitte väheolulise põhjusena käsitletakse ka meedia rolli majanduskriisis.meedia süvendab kriisi
Seekordne kriis, mis minu jaoks on ühtlasi esimene, on väga erinev eelmistest kriisidest just meedia positsiooni tõttu. Interneti ja informatsiooni roll pole kunagi olnud nii suur ja mõjukas kui nüüd. Ja hiljem vaadatakse sellele tagasi ning küsitakse - kas meedia käitus õigesti? Kas meedia kiirendas kriisist välja tulemist? Süvendas seda? Või oli see roll marginaalne?
Täna, keset seda kriisi kirjutades, usun eelviimast varianti - meedia süvendab kriisi.
Kuigi majandus on enamjaolt arvude mäng, näitab tekkinud kriis ka majanduse emotsionaalsemat poolt. Uskumatult suur osa majandusest tugineb just emotsioonidel ja usaldusel ehk teisisõnu inimlikkusel. Seda kriisi on ka usalduskriisiks nimetatud. Ja põhjusega.
Usaldus põhineb aga informatsioonil.
Järgnevat lugedes palun lugejal arvestada, et töötan ajalehes Postimees, kuid nagu siin blogis ikka, esindan oma isiklikke seisukohti, olgu need nii amatöörlikud kui on.
Kohati ma soovin, et ma ei peaks meediat tarbima. Tahaksin teha nii, nagu mitmed mu tuttavad on teinud, püüdes end infovoogudest välja lülitada. Lihtsalt ainuüksi sellepärast, et nad ei ole massohistid.
Nagu märgitud, on majanduskriis usalduskriis. Ettevõtete omavaheline suhtlemine ja koostöö tugineb usaldusel, mille tekkes või kadumises mängib väga olulist rolli üldine foon. Üldist fooni kujundab aga meedia, mis toidab meid igapäev tohutu hulga informatsiooniga. Olukorras, kus uudiste edastamise kiirus näib olevat muutunud analüüsist olulisemaks, ei jää tarbijal muud üle kui analüüsid oma peas ellu viia. Kuid enamik meid pole võimelised majanduse keerdkäike analüüsima. Tulemus on see, et on tohutu hulk informatsiooni, millega me tegelikult midagi peale hakata ei oska. Teame vaid üht, seda mida teatavad pealkirjad - olukord on tohutult halb.
Täna teatas keskpank oma uutest prognoosidest. Kõik meediaväljaanded pealkirjastasid selle prognoosi oodatava või musta stsenaariumi (SKP langus vastavalt -12% või -15%). Mitte keegi ei pidanud pealkirjavääriliseks ilusamat prognoosi ehk -8%. Väita nüüd, et meedia peegeldab reaalsust on veidike kohatu, kuna ka -8% on sama reaalne prognoos nagu -15%… Kas pudel on pool täis või pool tühi?
See on vaid üks näide, ülejäänut teate ju isegi. Positiivsed (majandus)uudised ei ole uudisväärtuslikud. Jah, neid on, heal juhul veergudes. Ja neid peab ise aktiivselt otsima. Esikaanel need vastu ei vaata.
Sellises olukorras on loomulik, et inimesel hakkab paha. Ta ei taha enam. Tal on kopp ees nii majandusest, klientidest, partneritest kui ka, jah - meediast endast. Ta hakkab ennast sulgema just nii nagu mitmed mu sõbrad on sulgenud ennast meedia eest. Alust mingi usalduse tekkeks või hoidmiseks lihtsalt ei ole.… sest lihtsalt
on
paha olla!
See mõjutab ka otseselt äritegevust. Käibed kukuvad, olemasolevat raha ei soovita ringlusesse panna, sest lihtsalt on paha olla!
See ei puuduta ainult ettevõtjaid. Minul näiteks on nii paha olla, et ma ei taha poest enam midagi osta. Ja kui nii mõtlevad paljud, siis on jaekaubanduse langus vältimatu. Ja nüüd on juba ka kaupmehel paha olla.
Mida siis teha? Hakata sinisilmselt ilusat juttu ajama? Äkki polekski see nii hull mõte - raske aeg nõuab meeleheitlikku tegevust. Kuid vast veel õigem oleks, kui meedia mõistaks oma rolli käitumiste kujundajana. Meedia ei ole pelgalt valvekoer, mis peegeldab ja juhib tähelepanu. Meediat tarbivad inimesed teevad otsuseid loetu-nähtu-kuuldu põhjal ja tegutsevad nii, nagu näib õige.
Majandus hakkab kosuma siis, kui sellest rääkijad hakkavad majandusele endale heledama pilguga vaatama. Nii tobe ja väike kui see detail ka ei ole, siis ma tundsid rõõmu, kui pangad teatasid kasumitest. Ükskõik, kas nad on siin või ookeani taga.
Nii hea meelega loeksin homme mõnest lehest suurt artiklit tundmatust Eesti väikefirmast, kes kasvatas eksporti. Mis siis, et ainult paar protsenti. Kuid mina oma väikeses peakeses mõtleksin, et näe - on midagi head. On võimalik! Ja ka minul on võimalik!
Enne ei lähe midagi paremaks, kui häälekas vähemus (keda ajakirjanikud, analüütikud tegelikult on) ei hakka positiivset otsima. Tean, sellel teemal võiks lõputult diskuteerida, kuid see on minu arvamus ja tänu meie väiksele (ent meeldivalt populaarsele) blogile sai see välja öeldud. Natukenegi lootusandvamat nooti!
Kas oled kirjutisega nõus?
Apr
22
Kirjutas Kuldar. Kalendris oli
22 April, 2009
Enne ei plaaninud me sellest kirjutada - leidis lugu ju lahenduse. Aga nüüd, mil Vesti Dnja on hingusele läinud, pajatame Teile ühe loo, millest blogipidajad võivad õppust saada. Nimelt oli meil kui selle blogi pidajatel ajalehe Vesti Dnjaga möödunud aasta sügisel tõsine vägikaika vedamine.
Alustame algusest. 19 oktoobril kritiseerisime siinses ajaveebis Eesti turismipoliitikat. Lugu erilist vastuakaja ei saanud, vaid Kadri Altex Marketingist kutsus kommentaaris osalema Altexi ja blogijate kohtumisel. Ja seegi polnud ilmselt artikliga seotud 
Oma igapäevase töö käigus tabas Meritit aga mõne päeva möödudes tõsine üllatus. 21. oktoobri Vesti Dnjast leidis ta artikli, mille autoriks märgitud minu nimi. Pealkiri ei tulnud otseselt tuttav, kuid sisu küll. Jah - tegemist oli tõlkega blogis ilmunud kirjutisest. Kuna Vesti Dnja on tuntud just Eesti-vastaste kirjutiste poolest, kartsime kõige hullemat - et on muudetud lisaks pealkirjale ka teksti sisu, selle tonaalsust ja seisukohti. Õnneks oli muudetud vaid pealkirja, kuid sellest piisas, et olla sama päeva õhtuks juba väga vihane.
Kõnealune artikkel ilmus ilma igasuguse viideteta algallikale (ehk sellele blogile), samuti ei olnud minuga ühendust võetud, et saada luba kirjutise avaldamiseks. Autorina märgitud minu nime juurde ei olnud lisatud ka täpsustust, et Vesti Dnjas esinesin ma blogijana. Tavalugeja jaoks võisin näida Vesti Dnja ajakirjanikuna. Meie arvates
meelevaldne
tõlge, lehe
arvates mitte.
Nüüd, kallid kaasblogijad, jätke meelde. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele on keelatud juba ilmunud kirjutise omavoliline taasavaldamine ilma korrektse viiteta. Refereerida võib mõistlikus mahus, kuid refereerimine ja taasavaldamine on erinevad asjad. Samuti on keelatud loata tõlkimine. Vesti Dnja oli eksinud kaks korda.
Muidu poleks võib-olla sellest nii suurt numbrit teinudki, saatnud paar vihast kirja ja unustanud asja. Kuid nüüd tuleme tagasi pealkirja juurde. Originaalpealkiri “Oled sa turist või inimene” oli asendatud pealkirjaga, mille vabas vormis tõlge võiks kõlada umbes nii - “Miks Eestisse mitte tagasi pöörduda”. Meie arvates meelevaldne tõlge, lehe arvates mitte.
See provokatiivne pealkiri leidis juba samal päeval kajastust ka Ivan Makarovi iganädalases Vikerraadio meediaülevaates, kus sain külge parajalt ebameeldiva templi. Makarovi leheülevaated püüavad nimelt juhtida Eesti inimeste tähelepanu kallutatud ja eestivaenulikule meediategevusele. Hetkega olime sattunud sellisesse punti… Tõsi, härra Makarov polnud artiklisse ilmselt süvenenud ja mainis seda põgusalt, kuid halb maik oli suus. Helistas ju näiteks mu isagi ju ja küsis, mis toimub - kuulis tema just autoga sõites Vikerraadiot. Õhtuks oli selge, et asjale tuleb anda (pool)ametlik käik. Ei saa lasta endale pähe istuda!
Pärast konsulteerimist juristiga, oma õiguste kindlakstegemist saatsime esimese ametliku pretensiooni koos omapoolse lahenduse pakkumisega. Lahenduseks vabandamine ja rahaline kompenseerimine.
Oktoobri lõpul saadetud allkirjastatud pretensioonile vastust ei tulnud.
Kahe nädala pärast läks teele teine pretensioon, kus juba konkreetsemalt kirjas, mis juhtub, kui sellele ka ei vastata. Vastus tuli järgmine päev enneolematult asjatundmatute vastuväidetega.
Kallid lugejad, jätke endale meelde, et väited nagu…
- internet on avalik ruum ja seal ilmunut võib avaldada
- refereerimise ja taasavaldamise keeldu polnud artikli juures näha
… ei anna mingit õigust suvalisel osapoolel artikleid taasavaldada, tõlkida, jne.
Kuidas olukord lahenes? Vahetult enne jõule nõustusin pakutud rahalise kompensatsiooniga (ametlikku terminit kasutades honorariga) ja nii lugesime toimunu lõppenuks.
Omamoodi “stiilse” punktina leidsin mõned päevad hiljem oma postkastist venekeelse (!) autorilepingu, millel Elmar Sepa allkirjad.
Muide, minuteada tohib Eestis sõlmida võõrkeelseid lepingud vaid osapoolte nõusolekul. Elmar Sepp oskab minu teada küll eesti keelt - vähemalt telekas olen teda kuulnud eesti keeles rääkimas.
Mõtlesin seda kogemust oma lugejatega jagada eesmärgiga sellistele väikestele asjadele tähelepanu juhtida. Tundke oma õigusi
Kas oled kirjutisega nõus?
Apr
19
Kirjutas Kuldar. Kalendris oli
19 April, 2009
Seekordse fotojahi teema on ühest küljest konkreetne, teisalt mitmekülgne. Me otsustasime seekord minna konkreetsed teed. Siin on meie ESS:
Kas oled kirjutisega nõus?
Apr
15
Kirjutas Kuldar. Kalendris oli
15 April, 2009
Üks ilus volkswagen Golf 4 seisab mul maja ees. Särav sinine, stiilselt ja esiletungivalt tagasihoidlik. Ehk seisab see juba varsti Sinu maja ees? Uuri täpsemalt!
Kas oled kirjutisega nõus?
Apr
13
Kirjutas Kuldar. Kalendris oli
13 April, 2009
Skype on arvutis täitsa olemas, panen käima ka ja ei kavatse maha võtta. Kuid kui palju võib Skype’ist rääkida? Rääkida juskui maailma parimast leiutisest mis Eesti üleilmselt tuntuks teeb.
Mõni aeg tagasi otsiti aktiivselt Eesti Nokiat. See ongi see? Jube kahju kui oleks. Et oleme oma seikluste-otsingutega lõpuni jõudnud.
Travel Channel näitas eile saadet Stockholmist. Seda vaadates hakkas omamoodi kurb sellest, kuidas meie siin elame. Iga teine Stockholmi elanik kuulub spordiklubisse. Stockholmi pargid on täis terveid eluviise harrastavaid rootslasi. Nö. avalikud trennid parkides toovad kohale kuni 500 “võimlejat” kes muusika saatel end mõnusalt vormis hoiavad.
Või võtame Rootsi disani. Lihtne ja funktsionaalne. Volvo võib ju olla igav aga ta on täpselt see mida on vaja. IKEA mööbel on ikooni staatuses.
Eesti võib oma Nokiat edasi otsida kuid seni kuni tegemist on tootega, teenusega - ekspordiartikliga, siis seni meist suuremat asja ei saa.
Eesti Nokiaks peaks olema hoopis oskus tõsta meie elukvaliteeti, hüppeliselt. Ja kiiresti. Seda ei tee toodetega. Seda teeb ainult siis, kui me kõik uuesti sõbraks saaks.
Kas oled kirjutisega nõus?
