Fotojaht: poos

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 31 January, 2009

Fotojahist võtab tavaliselt osa Merit. Temal on seda nägemist, et leida  fotode hulgast just neid, mis fotojahi teemadega haakuvad. Mikro ja makro maailm, mitmeti mõistetavad objektid ja nähtused.

Seekordne teema lubab aga kaamera ümber pöörata. Minule meeldib Meritit pildistada. Ei jõua kokku lugeda fotosid, mis ideaalselt sobivad seekordse fotojahi teemaga. Siin valik neid, mis enam meelde jäänud.

Viimsis on väga kihvt pildistada. Näiteks see, juuli keskel tehtud pilt on tabanud eriti mõnusa kuldse õhtupäikese mis mängib ilusat värvidemängu kaldal seisnud paadiga ja Meriti blondide juustega.

Veidi klassikalisem poosi pilt, mis õnnestus kodus üles võtta. Punane on üks ta lemmikvärve. Sellelt pildilt saab aru miks

Ei teagi, kas see pilt otseselt sobib teemaga. Ühest küljest on poos midagi, mida hoitakse. See pilt aga tabas liikumise ja poosi siis kui viimast tegelikult polnudki. Usun, et see on üks emotsionaalsemaid fotosid mis ma teinud olen.

Foto muide kaunistab ka meie kodu seina

Kas oled kirjutisega nõus?

Kellel on kõige parem uudistesaade?

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 26 January, 2009

Mõni aeg tagasi kirusime TV3 uudistesaadet. Nüüd sooviks kiita. Ei, mitte TV3 (sest see on hullemaks läinud) vaid ETV’d ja “Aktuaalset kaamerat”.

AK on pigem jäänud meelde kui konservatiivne saade, mis edastab tõsiseid uudislugusid. Samal ajal on erakätes olev meedia liikunud aina enam meelelahtutuse ja “elu-uudiste” juurde.

Viimasel ajal on aga ka AK teinud läbi teatava uuenduskuuri. Juurde on tulnud pehmeid uudiseid, mis tihtilugu ei olegi niivõrd uudised konkreetsest päevast, kuivõrd pigem üldpilti andvad taustalood. Näiteks eilses saates räägiti põgusalt poliitikute blogidest ja sellest, kas blogid ja sotsiaalvõrgustikud saavad uuteks lahingutandriteks poliitilistes mängudes.

Kanal2 “Reporter” pakub samuti taolisi pehmemaid uudislugusid, aga nende puhul häirib veidi saksa päriotolu. ETV väärib kiitust - nemad teevad siiski suure enamiku lugudest ise.

Ei ole kahtlust, kes teeb paremaid teleuudiseid. ETV AK paneb pika puuga teistele ära.

Kas oled kirjutisega nõus?

Fotojaht: makro

Kirjutas Kuldar ja Merit. Kalendris oli 24 January, 2009

Oh seda rõõmu, kui nägin nädala algul, et see nädalavahetus on jahi teema makro! Olen makrot ju siingi taevani kiita jõudnud. Täna Kuldariga pilte otsides olime aga natuke hädas - pilte kui palju, ühel üks veepisar teravam kui teine. Lisaks tõusis küsimus - kui lähedalt algab üldse makro? Nali naljaks, siin on meie seekordne makrokolmik.

Esimese pildi puhul ei ole me ise siiani suutnud lahendada lille südames asuva müstilise sinise värvi saladust. Kuidas lille sees selline värv tekkib?

Kas oled kirjutisega nõus?

Hiinlased otsustavad, mida me ostame

Kirjutas Kuldar ja Merit. Kalendris oli 24 January, 2009

Majandussurutis ja tarbimise kokkutõmbamine. Enam ei kulutata nii mõtlematult nagu varem. Isegi kui raha nagu oleks, siis välja käiakse seda senisest ettevaatlikumalt. Kannatavaks pooleks on seejuures mitte niiväga klient kuivõrd kaupmees. Mida kaupmees teha võiks? Püüda kliendilt saada kätte see mis võimalik. Isegi, kui see on vähem, kui algselt loodetud ja plaanitud.

Igal asjal on hind, kuid see hind ei ole see, mis sildil kirjas. Hind on kokkulepe. Ühelt poolt tootja ja tema kulud (omahind), teiselt poolt taribja ja tema pakutav. Kokku peaks saama keskel. Aga praegu ei saagi kokku, sest kaupmees pole valmis läbirääkimisteks.

Praegu otsime oma baarilaua juurde baaritoole. Mitte massiivse metalljalaga pukke, vaid pehmeid ja kergeid toole. Neid oleme näindu müügil kahes kohas. Ühel pool 1875 krooniga, teises kohas tiba üle 2000. Põhjendamatult kõrge hind, ütleme meie. Konkreetne pakkumine esimesele kaupmehele - 1600 krooni ühe tooli eest ja ostan kaks tükki praegu ära.

Need toolid on siiani seal rivis. Täpselt nii nagu olid kuu, kaks ja viis tagasi. Kas selle tooli omahind on kõrgem kui 1600? Kaugel sellest.

Antud juhul isegi hind hinnaks. Kõige kohutavam oli näha, et meie pakkumise peale ei liikunud müüjal mitte ükski mõte. Mitte mingit reaktsiooni. Tühi pilk ja käed puhvaikataskus. Ei saa muidugi lisamata jätta, et müüja väitis meile järjekindlalt, et soodustust saavad nad teha ainult siis, kui tootja lubab. Tõi kohe  näite - näete, selle laua siin tegid hiinlased ja nemad lubasid meil sellele lauale -10% allahindlust teha. Aga need toolid, mida teie tahate, on Eesti omad. Ja eestlased ei luba meil allahindlust teha. Vat selline lugu, mida tema usub. Ja surub sõrmed tugevamalt puhvaikataskus kägarasse.

Teine näide. Kas lõikate mul juukseid, maksan 180 krooni? Ei, meil maksab 250 krooni. “Kahju” ütlen. “On jah kahju”. Ja see tool jäi tühjaks.

Praegu on suurepärane võimalus kaupmeestel oma klientidega personaalsemasse suhtesse astuda. Kaupmeestel on võimalik teha pakkumisi ja suhelda kliendiga viisil, mis hoiab teda enda küljes. See ei ole aga lihtsalt kliendi moosimine ja temale “teene” osutamine. See on kaupmehe enda päästmine. Inimestel on endiselt raha olemas, nüüd nad lihtsalt valivad eriti hoolikalt, kellele ja mis kauba eest nad selle välja annavad.

Kas oled kirjutisega nõus?

Delfi vs Leedo vs kaine mõistus

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 19 January, 2009

Tänases Postimehes kirjutab Delfi juhatuse esimees Andrus Raudsalu oma ettevõtte ja Leedo kohtuasjast. Loomulikult, oma (äri)huvidest lähtuvalt.

Kogu see saaga on tegelikult juba eos üldsuse silmis selge lahendiga - Delfi kommentaarium on peldikusein. Leedo, kes pole antud kohtuasja raames kunagi mingit erilist kasu taodelnud, soovis lihtsalt seda tõestada. Kummastav, et Delfi seda ka teha lasi.

Muidugi, nagu Andrus Raudsalu ka ütleb, ei saa tikkude müüjat karistada tulekahjude tekitamises. Kuid näiteks tulirelvade müüja peab veenduma, et relva ostja on pädev inimene.

Delfi jutud, et veebikeskkonda ei saa võtta vastutusele kommentaariumis levivate laimu pärast, on tegelikult ikkagi korralik bullshit.

Loomulikult on Delfi huvides, et kommentaariumis elu keeks, kõik sõimaks kõiki. See loob neile reaalseid müügiargumente suure külastatavuse näol.

Tehnoloogia on andnud kõik võimalused, et veebikeskkonna pakkuja saaks võtta kasutusele kõik meetmed, et oma seinad viisakana hoida. Miks seda teha ei taha on vast seotud ka kuluga, mida taoline kontrollimine kaasa tooks.

Suured avalikud kommentaariumid on Eesti (ja Balti riikide) veebikeskkondade eripära. Ei saa ju kommenteerida näiteks CNN’i, BBC, New York Times’i või Financial Times’i kirjutisi. Muidugi saavad lugejad saata lugejakirju ja konstruktiivsem arvamusavaldus jõuab ka leheveergudele ja veebi.

Eestis oleks taolise mudeli rakendamisel kaotatavat külastajaskonda silmas pidades liiga suur. Ja siin on tegelikult põhjus, miks kommentaariumi kinni keerata ei taha. Kui pole kommentaare pole teatavat hulka lugejaid. And that’s bad for business.

Kas oled kirjutisega nõus?