Ajastute lõpu kuulutajad

Ajastu lõpu kuulutamine on inimestele alati meeldinud. Revolutsioon! Miski pole enam endine! Oi kui hea on olla see, kes esimesena uuest ajastust kuulutab ja võidukalt teisi edasi viib. Viimastel aegadel on neid õige mitmeid. Küll on tavaline turundus surnud. Siis on lõppenud traditsiooniline suhtekorraldus. Ja nüüd on taas, ma ei tea mitmendat korda, vihjatakse trükipressi surma.

Taolised ajastu lõpust teatavad sõnavõtud tunduvad mulle enamjaolt aga kentsakad. Põhjuseid kaks. Esiteks ei tea kuulutajad isegi täpselt, mida ja kuidas uue ajastu saabudes tegema peaks. Ja teine asi on omakasu, sest n-ö kehtiv kord ei ole piisavalt kasulik. Vaja oleks uut, kasulikumat korda (mis tooks klientide raha tagasi).

Turunduses ja suhtekorralduses räägitakse "Twitteris olemisest". Räägitakse "Facebookis olemisest". Peeter Marvet ütleb isegi, et nüüd on president jõudnud sinna, kus inimesed tegelikult on - Youtube'i. Ehk oli tehnokratt irooniline, ei tea...

Tähelepanelik lugeja ehk märkas siin ühte tegusõna, mis läbi käis - olema. Räägitakse kuskil olemisest, kuid oluliselt vähem tegemistest. Natuke nagu "tööl olemine". Seda teevad suur osa eestlastest ja võib-olla tegevusettuse tõttu ongi meie tööviljakus madal.

Turundajad ütlevad, et nüüd peab oma turundustegevuses olema Youtube'is (sest video on tulevik!), Facebookis (sest inimesed on seal) ja Twitteris (sest seal räägitakse palju). Kuid ma ei ole näinud veel toimivaid ideid, mis muudaks olemise tulemuslikuks.

Arvan, et võin end pärjata juba e-pessimisti tiitliga. Tegelikult on see veidike paradoksaalne, sest olles turundust õppinud ja veetnud suure osa oma viimasest 13 aastast internetiavarustes, peaksin just mina olema "all things e". Ometi tundub mulle, et enne 2.0'i astumist oleks vaja 1.x endale selgeks teha.

Eesti kommunikatsioonitippude kommunikatsioon 2.0 kontseptsioon näib eriti hambutu, kuna tihti ei osata isegi eelmise põlvkonna tõekspidamistele tuginedes edukaid tegevusi korraldada. Sellisel juhul pole mõtet rääkida 2.0'st kui uuest asjast "mis tegelikult töötab". Kuid arvutikasutajad teavad, et 2.0 peab täiel määral ühilduma ka 1.0'ga. Kas meie 2.0 ideed seda teevad?

Täpselt nii nagu jääb alles presidendi uusaastatervitus televisioonis jäävad alles ka tema sõnavõtud Youtube'is. Täpselt nii nagu jääb alles traditsiooniline reklaam, hakatakse aegamisi mõistma ka 2.0 võlusid.

1979. aastal lauldud "Video Killed The Radio Star" on hümniks igasugu muutustele. Kuid nagu teame, on raadio endiselt elus. Koos teda mõrvata püüdnud televisiooniga. 20 aasta pärast on ka trükipress elus koos teda mõrvata püüdnud internetiga. Ja reklaam saadab meid endiselt nii välipindadel, televisioonis, trükis kui ka internetis, mobiiltelefonis ja kohvitassil. Kõik, nii mõrvarid kui ohvrid, on selleks ajaks arenenud teineteist täiendades.

Lõppkokkuvõttes võidab ikkagi see, kes oskab särada ka siis, kui tehnilised võimalused käest võetakse, kuid kelle ideed on endiselt tulemusrikkad.