Fotojaht: kõver

Kirjutas Merit. Kalendris oli 29 November, 2008

Mitu head aastat tagasi asusin õhtul pildistama pimedas toas, kus ainsaks valgusallikaks olid kuusel põlevad elektriküünlad. Ei teadnud ma midagi ei teooriast ega praktikast, lihtsalt vajutasin nuppu ja vehkisin fotokaga ringi. Ja vot mis välja tuli - terve seeria värvilisi jutte erinevates kujundites. Sirgemad ja kõveramad, noodi- ja kirjaklambri kujulised. Siiani nii mõnigi imestab, kuidas ma sellised pildid kätte olen saanud.

Tundub, et mul läks eriti hästi - suutsin fotojahi teema siduda lumemölluga tasapisi hinge pugenud jõulutundegagi.

Kas oled kirjutisega nõus?

Ajakirjanike päästeprogramm USA’s

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 25 November, 2008

Tuntud blogimisteenusepakkuja TypePad on ulatanud oma abistava käe nende ajakirjanike suunas, kes hiljuti töö kaotanud. Nimelt pakub ettevõte endistele ajakirjanikele võimalust saada tasuline TypePad Pro konto tasuta (tavahind 14.95 dollarit aastas). Lisaks liidetakse uus blogi kohe TypePadi ka reklaamivõrguga, et kiiresti mõned kopikad teenida.

Kuuldavasti on huvi nii suur, et TypePad on hädas kontode loomisega. Iga soovija vaadatakse üle eraldi ja tehakse otsus siis.

Mõneti humoorikalt on initsiatiivi nimeks The TypePad Journalist Bailout Program.

Kas programm ka Eesti ajakirjanikele laieneb peate ise katsetama. Et osaleda programmis tuleb saata viited mõne oma hiljutise artikliga meiliaadressile bailtout@sixapart.com.

Tore mõte kuidas võita veidike meediatähelepanu ja uusi kliente (kes kindlasti millaski ikkagi maksma peavad hakkama).

Kas oled kirjutisega nõus?

TV3 lõpetab uudiste edastamise

Kirjutas Kuldar ja Merit. Kalendris oli 24 November, 2008

Kuigi pealkiri on eksitav, siis tegelikult tuleks see telekanali mainele ilmselt kasuks.

Kunagi vaatasin Seitsmeseid uudiseid hea meelega. Formaat oli mõnus, uudised sai kätte ja pikale ei veninud. See oli mõned aastad tagasi. Täna on Märt Treieri käe all valmiv saade aga kohutavast kohutavam. Isegi Kanal2 Reporter, millest pole eriti kunagi lugu pidanud, on oluliselt väärtuslikum, kiirem ja operatiivsem.

Neljapäevane TV3 uudistesaade jättis mulje, et maailmas on toimunud umbes kolm uudisväärtuslikku sündmust. Täieti mööda vaatas TV3 finantskriisidest, maailmapoliitikast ja -majandusest. Heietatakse paari kohalikul uudisel ja tõlgitakse sõna-sõnalt paar välisuudist. Sama õhtu Reporter jah kajastas ka neid teemasid, ent kiirelt-tempokalt-asjalikult. Aktuaalne kaamera rõõmustas muidugi nii maailmas oluliste teemade analüüsiga, kui sekka ka paari Aktuaalse kaamera jaoks ehk ootamatult softi uudisega. Aga kokku sai ideaalne uudistesaade, ma julgen öelda. Vähemalt Eesti mõistes.

Spordi edastamise on TV3 ammu lõpetanud, asendades selle krimiuudistega. Kokkuvõttes on Seitsmesed uudised paraku täpselt selline, milline uudistesaade mingil juhul olla ei tohi. Identiteedikriis? Natuke tahaks olla nagu meelelahutuslik Reporter? Samas ka asjalik nagu vast Aktuaalne kaamera. Paraku pole ta kumbagi. Ei liha ega kala.

Mida teha, et muuta saade taas huvitavaks ja päästa TV3 reitinguid, mis aina vajuvad? Uudiste koha pealt - uus algus oleks täiesti vajalik. Uus algus, uued näod ja uued ideed.

Kindlasti ei päästa TV3 nende endi arust ülitore leiutis - vaatajate hääletus küsimustega a la “Kas sina usud, et Toomas H. Liiv, tänane Toomas Meola võib olla paranenud?”. Ja kõik nüüd olge head, haarake telefonid ja hääletage 5 krooni eest. Kusjuures, antud suunavat küsimust ketrab TV3 isegi samateemalise uudislõigu ajal! Rääkimata sellest, et Aivar Riisalu ja Igor Gräzini madalalaubalised latramised-patramised peaksid jääma rangelt omavahele, eetrist kilomeetrite kaugusele!

Kas oled kirjutisega nõus?

Otsereportaaž: torm marsruudil Rakvere-Tallinn

Kirjutas Merit. Kalendris oli 23 November, 2008

Eestil puudub ilmateade - vähemalt täna. Tõsi, ilmateade oli tubli, et ennustas tänast tormi - see tuligi! Aga nüüd, kui torm käes, on vaikus. Hommikul ja päeval raadiot kuulates leierdati eilset juttu - Kagu-Eestist algab lumesadu ja tuisk, kraade on nii ja naa palju ning tuul nii ja naa kiire. Seda me juba teame, kell 12 täna võiks ju ometi rääkida midagi värskemat. Mis on olukord Kagu-Eestis, kui kaugele Eestis see on edasi liikunud, milline on olukord maanteedel jne jne.

Tund aega tagasi jõudsin mina Rakverest Tallinna. Et ilmajaam seda ei tee, siis jagan ise muljeid.

Kuigi hommikul kell 5, mil ärkas mu isa, oli Rakveres täiesti rahulik olukord, siis minu ärkamise ajal kell 10 oli selge - minu armas autoke oli mattunud lumme nii sügavale, et sellega ma Tallinna poole sõitma ei hakka. Isegi kui välja saaks, siis ei olnud tahtmist oma eluga riskima hakta. Ainus, mis me maja ümber sõitis, oli mu isa maastur, millega siis bussijaama sain.

Rakveres oli olukord hull. Mitukümment murdunud puud teel Rakverre ning ainuüksi ühel ringteel 5 autot kraavis. Olukord ei olnud muidugi nii hull, et oleks takistanud “depressiivsele väikelinnale” kohaselt külamehi poest õlut toomast ning bemmiomanikke oma pühapäevast pidulikku linnatiiru tegemast. Täna lõppes see nii mõnelgi küll aga keset ristmikku risti teel.

Narva-Rakvere buss hilines 20 minutit, ent selle peale ma istusin. Haljalani oli tee paha ja lumine, sealt edasi aga lükatud ja asfalt väljas. Esines pinnatuisku (lisaks muidugi tuisk igal pool mujal) ning kohati oli tee treppis. Oli õige otsus mitte oma autoga sõitma tulla - kõik sõiduautod liikusid lumme mässinuna kiirusega u 40-50 km/h. Bussil õnnestus tunduvalt kiiremini, nii et muudkui möödusime autodest.

Bussijuht oli tohutult vihane tänase trendi peale - pea pooled sõiduautod liikusid vilkuvate ohutuledega. Arvatavasti selleks, et neid näha oleks. Samas, siis võiks ju udutulesid kasutada. Igatahes bussijuht oli pahane - “mis siis kui teil tõesti hädaolukord, kas siis näitate paljast tagumikku või??”.

Tee ääres oli nii neid, kes kraavi sõitnud, kui neid, kes oma autot lumest puhastasid. Täna oli pidupäev ka tee äärde jäävatel hamburgeriputkadel. Maardu lähedal oli rekka kraavis. Karm.

Jõudsime ilusti Tallinna. Mina ja paljud teised bussis, kes telefonides rääkisid, kuidas nad auto Rakverre jätsid, tegime õigesti. Olen ilusti ja turvaliselt Tallinna kodus tagasi.

Kas oled kirjutisega nõus?

100 000 täis ehk miks me seda (ikka veel) teeme?

Kirjutas Kuldar ja Merit. Kalendris oli 23 November, 2008

Mööduv nädal on meie blogile suhteliselt ajalooline. Nimelt täitus maagiline 100 000 lugemiskordade piir. Palju õnne meile! Aega võttis see kuskil kaks ja pool aastat. Ei pretendeerigi absoluutsesse tippu, kuid 100 000 pole ka just väike number.

Mõtlesin ükspäev, et ei teagi tegelikult, paljud meie sõbrad teavad, et blogime. Aeg-ajalt räägime muidugi või öeldakse ise meile, et lugesime te mõtteid või et “seda lugu ma juba tean, lugesin blogist”, kuid kindlasti ei ole me ajaveebnikud, kes igal sammul oma blogi promovad. See on lihtsalt midagi, mida me teeme.

Lainetena, nagu artiklite ilmumispäevadest näha võib. On hoogsaid perioode, kus pea iga päev midagi uut ilmub. Ja siis on perioode, kus ei ilmu midagi. Viimasel ajal on pigem vähe ilmunud ja põhjus on lihtne - oleme oma kodu korda seadnud ning teeme seda hingest ja südamest. Ja õhtuti hüppame voodisse nii et jalad jäävad mõneks ajaks õhku rippuma (Meriti firmamärk).

Me jätkame oma armsa ajaveebi pidamist. See on kindel. Kuigi oleme iga päev koos rohkem kui enamik inimesi ilmselt suudaks ja arutame läbi absoluutselt kõik maailma asjad, siis ikka on midagi, mida tahame ka kirjateel lahata. Blogimine aitab mõtetel selgineda, ideid genereerida ja mis peamine - see on veel üks nendest asjadest, mida koos teeme.

Naljatame, et peame juba patenteerima lause “sellest peab kirjutama!”. Tõsi, just selle lause hõikame välja, kui mõni asi ärritab või meele härdaks teeb. Kui midagi paneb tundma, et nüüd tuleb klahve klõbistada.

Šampust joome kahekesi, kuid soolaleivale võib tulla mõni sõber veel

Kas oled kirjutisega nõus?