NDB TV: Enneolematud trikid, uskumatu koer

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 20 January, 2008

 

Kas oled kirjutisega nõus?

Silberauto: You will be back!

Kirjutas Merit. Kalendris oli 18 January, 2008

Käin oma autoga teeninduses Silberautos. Seda natuke sundolukorra pärast - kui mujalt üritada varuosi tellida, siis olen väga mitmest kohast kuulnud, et need võetakse ikka Silberautost ja lihtsalt pannakse vahendustasu otsa. Seega on mõttekam juba otse Silberist osta.

Kui mõne asja saab õnneks ilma autoteeninduseta tehtud, on ka neid, mille puhul siiski otstarbekam asi nende hooleks jätta. Siinkohal olen aga kaks korda vihatekitavasse olukorda sattunud.

Esimene kord teatasin Silberautole, et mu autol vajab vahetamist tagumine vasakpoolne õõtshoob. Teenindusaja sain helistamispäevast 2 nädalat hiljem. Kui autole teenindusse järele läksin, selgus, et neil ei olnud õõtshooba laos ning seetõttu jätsid nad selle vahetamata ja tegid ainult ülejäänud hoolduse. Silberauto sõnum: You will be back.

Teine kord helistasin neile infoga, et mu auto teeb vilisevat häält, mis tuleb generaatorist. Et suure tõenäosusega on asi generaatoririhmas. Kui autole teenindusse järele läksin, olid nad ära vahetanud generaatoririhma rullikud. Arvel oli kirjas, et vahetamist vajab ka generaatoririhm. Seda neil laos aga ei olnud. Kuulsin kõrvus Siberautot ütlemas: You will be back!

Asi, mis nende kahe case´i puhul nördimust tekitab, on see, et mõlemal korral olen lõpuks pidanud ju topelt tööraha maksma. Kui juba kontrollitakse õõtshooba, oleks väga lihtne see ka ära vahetada. Ja kui vahetatakse generaatoririhma rullikuid, oleks suht kerge ka uus rihm peale panna. Aga ei. Tulge tagasi ja alustame töötundidega otsast peale.

Võimalik, et need on olnud puhtad juhused. Siiski, ma olen mõlemal korral neile ette teatanud, milles on asi ja mida vahetada tuleb. Seega oleks võinud asjad ära tellida. Ma ei ole Silberautosse suvalisel päeval sisse jalutanud ja kohe ei tea mis varuosa nõudnud. Kuigi, mingi tagavara varuosadest võiks neil siiski ju olla…

Kas oled kirjutisega nõus?

NDB TV: Köögitoimkond - ahjulõhe

Kirjutas Kuldar ja Merit. Kalendris oli 16 January, 2008

Kokkamine - milline mõnus õhtune ajaviide enne järgmist õhtust ajaviidet. Meie köögis valmib õige tihti ahjulõhe. Hõrk, maitsev ja suhteliselt kergelt valmiv. Merit näitab, kuidas asi käib!

Kas oled kirjutisega nõus?

Aga meie? Miks siis meie?

Kirjutas Kuldar ja Merit. Kalendris oli 15 January, 2008

M: Et mina liitusin juba täiesti toimiva ja ennast leidnud blogiga, alustame algusest. Kuldar, kuidas tuli Sul idee blogi luua ja miks selle teoks tegid?

K: Ma isegi täpselt ei mäleta, millal ma blogima hakkasin. See oli aastaid tagasi ja kui nüüd täna tagasi vaadata, siis aja jooksul on blogimisel olnud mitmeid eesmärke. Kord ma püüdsin mingit tehnoloogiateemat arendada, kirjutada asjadest, mis silma jäävad. Aga see tüütas ära, sest miks kopeerida teisi.

M: Jajaa, Su ülevaade Samsung SGH600-st on siiani legendaarne, tuues meile jätkuvalt lugejaid. Sellest aga edasi nüüd…

K: Siis ma vahepeal püüdsin fotoblogi pidada…

M: Ainult fotod? Või fotod sõnumite illustreerimiseks?

K: Ainult fotod. Võibolla sellepärast ka see kiiresti ära tüütas, sest sõnumit ju tegelikult ei olnud. Ja ma ei ole ka nii aktiivne fotograaf, et muudkui klõpsin. Tead isegi, vahest läheb kuid mööda ilma ühtegi pilti tegemata. Seega ka selle lähenemise panin kinni. Ühe või kaks korda olen blogi sulgend ka. Aga mõne aja pärast uuesti, oma arust uue nurga alt alustnud. Praegune blogi sai alustatud 17 september 2006.

M: Ja nii me siin nüüd oleme. Hästi oleme. Kas Sa endamisi püüad ka praegust blogi kuidagi määratleda? Teemadest lähtuvalt…?

K: Siis kui sina kirjutama hakkasid, siis hakkasid teemad paremini paika loksuma. Õigupoolest nende teemade mitmekesisus. Ma olen alati pidanud end teemablogide pooldajaks ent meie blogi vaadates on see arvamus muutuma hakanud. Ma pean lugu blogidest, mille autorid vaatavad maailma ja mõtlevad kaasa. Seda on raske kirjeldada tegelikult… Aga Sina, Merit… Ükskord ütlesin, et Sa võiksid ka siia kirjutada ja nüüd Sa muudkui postitad populaarseid kirjutisi….

M: Hehe, no mu esimene postitus brasiillasest rannajalgpalli treenerist, ei olnud just eriline hitt. Enne seda olin mõne postituse nii-öelda kaasautor - arutasime Sinuga mõnda teemat, mille Sina blogis postitusena üles seadsid. Nüüd on aga faktiliselt asi korrektne ja tõesti esinen oma nime all.

K: Olen kindel, et Sinu postitused ja ideed on toonud siia palju värvi ja inimlikkust juurde. Mulle meeldib, et näitame ennast - vastupidiselt enamikele blogidele jäävad meie pildid seda blogi alati ehtima. Blogi on üks nendest asjadest, mida me koos teeme.

M: Mina olen blogisse toonud vist eeskätt kaubandusteema, sest  minuga kohe juhtub poodides igasuguseid asju. See, et me seda blogi koos peame, on minu jaoks selle peamine väärtus. Üksi ei peaks ma kindlasti blogi. Praegu aga… arvan, et arutame nii mõnedki teemad rohkem läbi just tänu sellele, et "ohh, see on ju postitutust väärt!". Ja et siis kahekesi kõrvuti, arvutit ühest sülest teise tõstes need diskussioonid kirja panna.

K: Kindlasti on neid, kes arvavad, et me omavahel niisama ei räägigi - muudkui istuvad arvuti taga ja klõbistavad. Oi kui eksklik see on. Kirjutamine, mõtete sõnastamine aitab enda jaoks asju nii hästi lahti seletada, seisukohti kujundada. Me räägime hästi palju ja seepärast on siin ka postitusi palju. Ega siis oma geniaalsusi saa ainult endale jätta

M: Just, just. Eriti tore on see, et me blogi loevad me vanemad, kes oma arvamuse ka kommentaaridena jätavad. Ja loevad ka sõbrad, kes kokku saades nõuavad nii mõnigi kord "räägi nüüd sellest lähemalt". "See" tähendab blogis kirjutatud juhtumit.

K: Mitte vähetähtsaks ei pea ma ka tekkinud traditsioone - on olemas kindlad kohad kodust väljas, kus me blogi kirjutame. Blogisõbrad on näiteks Radissoni Lounge24, Novell, Lounge Kaheksa. Mis selle Pirita rannahoone koha nimi oli?

M: Hmm. Tead seal ei olnudki ju koha nimi üldse tähtis. Peamine oli see, et seal randa kihutavaid laineid vaadates sündis me "autorid" tekst.

K: Seega ikkagi - miks me blogime? Mina blogin, sest see on "meie asi". Kellele me blogime? Minu arvates eelkõige iseendale, kuid… mitte ka nagu päris. Me mõlemad ju natuke edevad ka…

M: Edevad? Hehe. Ma ei tea, kas see on ka edevus, aga mina olen kommenteerinud isegi enda kirjutatud vanu postitusi - kui ikka tuleb uus nüanss, siis ajaloo huvides tuleb see ju jäädvustada!  Mandlilatte hakkab otsa saama, kas liigume?

K: Aitab jah!

Kas oled kirjutisega nõus?

Soome odav juust tungib Eesti turule

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 14 January, 2008

Tegelt ma valetan. Mul ei ole mingeid tõendeid, et Soome odav juust siinsetele poelettidele tungiks. Samas, lugejast vasakule jääv pilt võiks ju sellele vihjata. Parim asi pärast viilutatud leiba on ju juustupaki sulgemiseks loodud kleebis, mida ma seni naiivselt siinsete innovaatorite aastatepikkuse töö tulemuseks lugesin. Silmevahele jäi fakt, et Valio on Soome firma. Oh well…

Nüüd sai mu sinine maailm aga sinika - meie kaubandusvõrku on siginenud otsesed tõendid, et ka põhjanaabrid juustupakke kleebistega sulgevad.

Said nüüd, piirideta Euroopa - immigrantidest kleebised on muretult sisenenud Eesti Vabariigi territooriumile ja on kohalikud kleebised tööta jätnud.

Tarbijakaitsele: foto on tehtud 11 jaanuaril Rocca Al Mare Prismast ostetud Valio Atleet juustust.

Teistele (aga ka tarbijakaitsele): Merit ja Kuldar jätkavad uute paljastustega õige pea!

Kas oled kirjutisega nõus?