Lame reklaam tapab seksika reklaami

Värske reklaamiseaduse eelnõu püüab senisest oluliselt täpsemalt reglementeerida näiteks seksistliku alatooniga reklaame. Kuigi eelnõu on oma sõnastuste pärast juba parajalt kriitikat pälvinud, siis võiks küsida - miks on siinsetes reklaamides palju seksistlikku alatooni ja miks seda keelata vaja on?

Ilmselt oleme kõik näinud äärmiselt vaimuvaeseid reklaame, kus rehve näitavad poolpaljad naised ning külma ja kuuma vee kraanideks on naise rinnad. Siin pole küsimustki - see on lame ega tohiks jõuda avalikkuse ette. Piiri peaks ette seadma reklaami teostaja professionaalsus.

Reklaamide kvaliteedi hindamine on äärmiselt subjektiivne. Igaüks mõistab reklaame ja seal kasutatud kujundeid omamoodi. Nii-öelda oma rikutuse piires. Keda erutavad paljad rinnad, keda aga kingi reklaamiv paljas säär. Kui paluda mingil komisjonil reklaami hinnata võib tulemuseks olla kuude pikkune analüüs. Kõik vist mäletavad "pornokomisjoni" pikka uurimistööd, kas A Le Coqi reklaamil kujutatud (alaealine) neiu on erootilises poosis või mitte.

Ei ole kursis välismaiste analoogsete seadustega, ent kohati tunduvad näiteks lääne reklaamid oluliselt julgemad. Kuid nagu ütlesin, küsimus on stiilis. Kuigi idee poolest oleme kaasaegne ühiskond, siis suhtumine ja arusaamine seksikusest jätab kohati kõvasti soovida.

Reglementeerides jõuame kiiresti absurdini ja see ei ole küll kellegi huvides. Probleem on mujal.
Kas varsti reklaamivad sukki pikki pükse kandvad naised? Kui keelame pesureklaamid, kas paneme siis ka Pirita ranna kinni? Selle asemel, et seadustega keelata ja reglementeerida, peaksid reklaamide tootjad tajuma oma rolli ja võimu avaliku ruumi ja arvamuse kujundamisel.

Reklaamibürood peaksid seksistlikku reklaami sooviva kliendi esialgsed kohatud ideed ümber lükkama ning pakkuma talle professionaalset ja eetilist teenust. Alati on kõigele võimalik teha hea reklaam, küsimus on vaid ideedes ja selles, kui palju mõlemad pooled panustada tahavad. Tihtipeale minnakse kergema vastupanu teed, tehes teoks kellegi õllelauas tekkinud reklaamiidee.

Meid ümbritsev maailm on täis otseseid ja kaudseid vihjeid seksile. Pange käime kas või suvaline muusikakanal - (pool)paljad naised väänlevad ja liigutavad malbelt suud. Vaadake ringi ööklubis ja seejärel Rate.ee's, mille liikmed avalikult ka uusi julgeid pilte klõpsivad. "Reidipilt" on saanud omaette terminiks tähistades väljakutsuvat amatöörfotot. Seks müüb ja seda igal tasandil. Nüüd on ühiskonna liikmete ülesanne osata selles keskkonnas õigeid valikuid teha.

Igas ühiskonnas on võimalik teha reklaame nii, et valitsus ei peaks sekkuma. Regulatsioonid on kellegi tegemata või valesti tehtud töö tagajärg. Reklaamitootjate  käes on võim, keda ja kuidas reklaamis kujutada. Autojuhtidele meeldivad paljad naised nii nagu meeldivad paljad mehed koduperenaistele. Kuid veelgi paremad on need reklaamid, mis panevad mõtted käima, kuid ei lajata otse näkku.