Välismaa näitel, miks firmad võiksid blogida

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 30 September, 2006

Juba 18. septembril kirjutas CNN ettevõtete juhtide blogimisest. Kuigi sellest on kirjutatud päris palju, tasub siiski ka see läbi lugeda ja mõned mõtted kõrvale panna. Mõned mõtted, mis CNN’i artiklist meelde jäid:

"When I go out and have dinner with a key analyst on Wall Street or a key investor from Europe and ask them if they’ve read my blog, they almost universally say yes."

Tõepoolest, miks rääkida asju pidevalt üle. Hea blog aitab enne kohtumist saada kõige värskem taustainformatsioon ja koosolek on oluliselt tulemusrikkam.

…blogging lets them bypass the public relations department, journalists and industry analysts and speak directly to the public.

 Jah, sõnumit on võimalik blogi kaudu kiiremini edastada. Kuid teisest küljest ei asenda blog kunagi avalike suhete osakondi ja firmasid. Bloge loevad tavaliselt ikkagi nö. industry inimesed. Üldsusele läbi blogi infot ei edasta. Sunist veel - nende 30 000st töötajast peab blogi 3000. Selleks on ettevõtte loonud oma kodulehel spetsiaalse sektsiooni. Julge samm on anda nii suurele hulgale töötajatele võimalus blogida. Tehes seda veel Suni enda kodulehel, siis jätab see lugejale mulje, et edastatud mõtted ongi Suni omad. Tuleb välja, et Fortune 500 firmadest peab ettevõtte blogi 30. See on küll väike protsent, mis aga näitab kasvu - vähem kui aastaga on see kahekordistunud.

CNN’i kirjutises ütleb kontsultatsioonifirma Signature Inc juht Ann Arbor, et blogid on võimalus olla kontaktis sellega mis Ameerikas tegelikult toimub. Selle sõna Ameerika võime muidugi vabalt asendada sõnaga maailm. Tõsi, paljud ei kasuta seda ära nii nagu võiks - nende blog sisaldab näiteks ainult väljavõtteid pressiteadetest või kõnedest. Nii puudub neil just see human touch, millele viitab Ann Arbor. Hea näide äriblogist on General Motorsi asepresidendi Bob Lutzi oma, kus rääkides otse tõsiste autofännidega sai Lutz olulist informatsiooni uue Chevrolet Camaro kohta. Just 900lt lugejalt saadud tagasisidele tuginedes teeb firma autos muudatusi. Kõige toreda juures, mis blogi pidamine kaasa toob, on aga ka küsimus - kuidas jõuab ettevõtte juht pidada blogi? Head blogi uuendatakse paar korda nädalas, sissekanne peab vastama ettevõtte juhi kõrgele positsioonile. Blogi pidamine võtab aega. Suni näitel tekib küsimusi - viimase kuue aastaga on ettevõtte aktsia kukkunud 64 dollarilt vaid viiele. Äkki puhendub Jonathan Schwartz blogile liiga palju aega?

Lingid artiklis läbi käinud firmade blogidele: Jonathan Schwartz Bob Lutz

Kas oled kirjutisega nõus?

Ägeda brauseri kaitseks - Flock

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 27 September, 2006

Wisdump lehele pandi üles kümme kõige halvemat Web 2.0 rakendust ja teenust. Oma teatavaks pahameeleks leidsin sealt ka Flock brauseri. Pahameeleks seepärast, et minu hinnangul on tegemist kõige ägedama brauseriga. Ok, võibolla tõesti on kahtlane see, et betast pole siiani välja saadud. Seda vaatamata korralikule progejate hulgale ja rahale. Aga jättes selle kõrvale, siis on Flock üks ütlemata lahe brauser. Lühidalt öeldes on see orienteeritud tõsistele netikasutajatele, kes on blogijad, kes hoiavad Flickris pilte, loevad teiste bloge ja newsfeede. No hell - kuna ühe nupuvajutusega saab suvalise veebilehe oma Del.Icio.Us favoriitide hulka, siis mida siin viriseda. Flock on lahe! Baseerub Firefoxil ja on tasuta.

Kas oled kirjutisega nõus?

Ärge uskuge mida näete, ehk Hed Kandi ja Astoria?

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 27 September, 2006

UPDATE. Nüüdseks hetkeks on Hed Kandi ja Disco Heaven nimetused ürituse tutvustusest eemaldatdud. Oi mulle ei meeldi sellised asjad. 29 septemberil toimub Tallinna peenes uues ööklubis Astoria Palace üritus Spirit of House. Väga kena. Selle ürituse iseloomustamiseks on aga kasutatud nimesid Hed Kandi ja Disco Heaven. Kurb on see, et Astorias toimuv pole kuidagi seotud selle reskekteeritud house-plaadifirma ja üritustesarjaga. Lisaks veel, ürituse flyeril on kasutatud Hed Kandi kuulsaks tehtud visuaalistiili. Vaevalt, et Hed Kandi visuaali autor Jason Brooks ka selle üle väga häppi on. Igatahes, odav on end nii promoda.

Kas oled kirjutisega nõus?

Kui erapooletu peab ajakirjandus olema?

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 26 September, 2006

Viimasel ajal on palju mõelnud ajakirjanduse erapooletuse teemadel. See on viinud mõteteni ajakirjanduse rollist tänapäeva maailmas.

Presidendivalimiste ajal ja peale seda on ajakirjandust süüdistatud ühe eelistamist teisele. Aga ma tahaks küsida, kas see siis on nii vale?

Enne kui edasi lähen soovin rõhutada, et see mõttearendus siin ei ole kuidagi seotud Postimehega. See siin on arutelu iseendaga, mille eesmärgiks on jõuda järeldusele, milline ajakirjandus on minu arvates see õige.

Me oleme harjunud, et ajakirjandus peab olema erapooletu andes sõna kõigile asjaosalistele. Nii see tõesti on ja peabki olema. Arvamuste jaoks on arvamusküljed, kus nii kolumnistid kui ajakirjanikud ise oma arvamuse välja saavad öelda. Ülejäänud sisu osas peaks aga lugejale jääma õigus otsustada. Õigusele otsustada uudiste olulisuse üle vihjasin ka oma kirjutises ajalehte veebikülgede kohta. Õigust otsustada pean väga oluliseks. Aga siin on üks aga…

Otsustusõiguse kasutamine peaks eeldama esiteks tahtmist seda õigust kasutada. Tahtmisele eelneb omakorda huvi, mis omakorda tähendab teatavat valmisolekut pühenduda teemasse. Siin tekib kvaliteetse lugejaskonna küsimus. Kui palju on neid inimesi, kes loevad olulisi probleemartikleid eesmärgiga olla avatud uutele ideedele ja teisest poolest arusaamisele? Tuleks arvestada kui palju inimesed ajalehtede lugemisele aega kulutavad. Kui 32 leheküljene leht lapatakse pealkirjadelt silmad üle lastes kiirelt läbi, siis vaevalt et tegemist kvaliteetse lugejaga on. Lugeja, kes nii edasi tagasi hüppab, on suhteliselt mõjutatav. Seda tuleks kasutada ära positiivselt suunates ja tutvustades õigeid ideid.

Hüppan järgmisele poindile. Ajaleht peab olema oma lugejaga dialoogis. See on kuldreegel, milleta on võimatu infotulvas olevat inimest enda juures hoida. Dialoog tähendab kahepoolset mõttevahetust, kus tutvustatakse oma ideid ja seisukohti. Kas sina oleksid dialoogis inimesega, kellel puudub arvamus? Siit kiire järelduse tehes võiks väita, et ka ajakirjandusel peab olema arvamus. Üks kõik, kas seda öeldakse välja või mitte, see arvamus ka on. Organisatsiooni või ajalehe arvamuse loovad need targad inimesed (erinevalt poliitikutest julgen ajakirjanike siiski tarkadeks inimesteks pidada), kes on seotud nii ajalehes ilmuvate artiklite kirjutamisega kui ajalehe kui äri juhtimisega.

Ajaleht on diskussioonis läbi artiklite ja lugejakirjade, tänapäeval ka veebikommentaaride. Viimaste suhtelise ebakvaliteetsuse tõttu on neid muidugi raske jälgida ka kõige parema tahtmise korral.

Ja veel üks väga oluline eeldus diskussiooni tekkeks – kahepoolne austus. Selles vallas on nii ajakirjandusel kui lugejatel vaja veel vaeva näha.

Hüppan järgmisele poindile. Ajalehe eesmärk on alati edendada elu. Kes saeks ise oksa millel istub? Kõik ajalehed tahavad, et meie elu läheks paremaks, kasvaksid inimeste turvatunne, majandus, elukeskkond tervikuna. See on huvi, mille eest ajakirjandus seisma peab. Ja eks sellest huvist lähtutakse olles tituleeritud kui ühiskonna valvaekoer või neljas võim.

Seega, on loogiline, et ajakirjandus seisab ühe või teise eest, toetades seda, mis toimetuse arvates on õige. Ta lihtsalt peab seda tegema.

Võtan nüüd siia presidendivalimistega toimunu. Ajakirjandus oli selgelt võtnud Ilvest toetava hoiaku. Selle tee olid valinud sisuliselt kõik väljaanded ja kanalid. Tõsi, kohati mindi liiale aga jätame selle preagu kõrvale. Kui nüüd küsida, et kas tasakaalustuse huvides oleks pidanud ka Rüütlit toetama (või Ilvest mitte toetama), siis julgen küll arvata, et ajakirjandusele siin süüd panna ei saa. Ilvest toetati, kuna teda peeti paremaks kandidaadiks arvestades elu edendamise eesmärki. Peeti õigeks ideed ja lootust, et Ilvese saamisega presidendiks muutub siinne poliitiline maastik soodsamas suunas. Kas seda saab nüüd ette heita?

Kahetsusväärselt levib sõnakõlks, et lugeja on lollim kui ajakirjanik arvab. Selline arvamus peab kaduma.

Teisest küljest, kui lugeja ei süvene ja ei mõista (ehk on loll), siis kas polegi just ajakirjanduse ülesanne (isegi kohustus) lugejat harida. Respekteerides tuleb lugejat harida, valgustada ja temaga diskussiooni astuda. Diskussiooni loomuliku osana avaldab ajakirjandus ka oma arvamust.

Oskuslikult ja vastaspoolt austades leian, et olulistes küsimustes peab esindama oma seisukohta. Olgu selleks presidendi või muud valimised, kuritegevus või sotsiaalsed probleemid. Pool valides tuleb tihti ette olukordi, et vastandakse end teisele poolele. Aga uskudes oma ideedesse ja seisukohtadesse, kas siis teise poolega vastupidisel seisukohal olemises on üldse midagi imeliku või taunimisväärset?

Oma jutu võtan kokku nii – ajakirjandus peaks olema täpselt nii erapooletu, et see annaks (või jätaks) võimaluse püüelda selle poole, mida peetakse õigeks.

Kas oled kirjutisega nõus?

Öös on valgust

Kirjutas Kuldar. Kalendris oli 25 September, 2006

Kas teile ei tundu, et vahest on öös palju enam valgust kui päevas? Ok, valgus on vale sõna. Ma tahtsin öelda värve. Seepärast mulle öö meeldibki, kuna teravaid kontraste on niivõrd palju. Säri ja zoom ka ja ka suhteliselt tuledevaese kodukandi saab särama. Juuresolev pilt (mis klikates avaneb) tehtud 24 septembril Õismäel. Kõrvalolevas Flickri viidetes mõni pilt veel samast seeriast.

Kas oled kirjutisega nõus?