Viru Keskuse päästerõngas ujujatele?
Ma ei tea, kas asi on meis või mitte, aga me kohe mitte ei mõista Viru Keskuse reklaamikeelt, kampaaniad ja sõnumeid. Niisamuti läks ka praeguse kampaaniaga "Viimane võimalus - moekaupade halastamatu allahindlus", mille reklaamid linnatänavatel silma hakkavad.
Jah, silma hakkavad - nimelt olen seda reklaami linnas korduvalt näinud, ent alles täna reaalselt selle kõrval seistes sain aru, kelle ja mille reklaam see on. Varem mööda sõites meenutas see mulle mingit filmiplakatit (nt "Avameri" või muu veeteemaline katastrooffilm) või siis hoopis täna väga aktuaalset veeohutuse kampaaniat. Hetkeks juba tundus, et ohooo - mingi amet on kiirelt reageerinud ning kogu linna reklaame täis kleepinud. Tore!
Aga et siis Viru Keskus. Kord võtavad nad kliente kui orjasid, nüüd siis alasti ujuva (shopahoolikust ?) naisena, kes hullununa allahindlusele järele ujub. Muide - mis see must asi seal vees on? Välireklaamist tundus, et hai... või paadinina või torpeedo, nagu Kuldar arvas. Videos mainitakse kingi - kas siis on kinganina hoopis? Kaks asja fotol, aga vot aru ei saa.
Ma tean, et nii mõnigi lugeja ja mittelugeja arvab, et nende uppumissurmade statistika kajastamisega on mindud liiale. See selleks. Igal juhul ei ole Viru Keskuse reklaami loovlahenduse jaoks praegu just kõige parem aeg. Vähemalt minu silmis mitte.
Viini konventsioon ja diplomaatilised joodikud
Maailmas on kummalisi kokkuleppeid ja seadusi. Üks nendest on Viini konventsioon, mille alusel ei allu välisriigis tegutseva diplomaatilise korpuse esindaja ja diplomaat asukohariigi, vaid oma lähetajariigi jurisdiktsioonile. Diplomaadina käsitletakse siin ka näiteks Vene saatkonna autojuhti, kes juba kaks korda sel suvel purjus päis sõites vahele jäänud on. Teha ei saa aga suurt midagi, sest seesama konventsioon kaitseb sohvrit.
Analoogses olukorras oli aastaid tagasi ka Läti suursaadik, kes samuti purjus peaga sõitmisega vahele jäi.
Huvitav, kas see konventsioon kaitseb ka näiteks neid noori, kes diplomaatilist numbrit kandva päevinäinud vana kolmanda seeria bemmiga uljalt randa kihutasid? Kummalisel kombel on diplomaadi number külge poogitud suhteliselt paljudele autodele, kus tihtipeale sees peomeeleolus noorteseltskond, kes mitte just diplomaadile kohaselt ei käitu ega liikle.
Igatahes on konventsiooni mõni osa veidike rappa läinud, sest see kaitseb ühiskonnale ohtlikke tegelasi. Sest just seda kõik purjus autojuhid on. Ja kui nad sõidavad Eestis, siis on nad ohtlikud just Eesti ühiskonnale. Aga meie politsei ja muude organite käed nendeni ei ulatu...
Blog.tr.ee tahab tundma õppida
Pagan seda teab, miks Blog.tr.ee lõpetas meie postituste lisamise oma keskkonda. Siin on uus katse koos uue koodiga GIZHWZTP
Kummaline küla Peipsi ääres
Meie suvine Lõuna-Eesti külaskäik päädis põikamisega sellisesse väikesesse kohakesse nagu Varnja. See ca 250 elanikuga küla on tuntuim vanausuliste küla Eestis. Külakest iseloomustab sürreaalne õhustik ning mahajäetud olustik - seda võimendab ka asukoht. Varnja on Eesti Peipsi anniku kõige lõunapoolsem vene küla ja kõige lõunapoolsem Peipsi-äärne küla põhja pool Emajõge, lõuna poole jääb soo.
Väikseid ja mahajäetud külasid on Eestis palju, igaühel neist oma kurb saatus. Kuid Varnja puhul tundus see kuidagi eriti kurb. Sest oleks justkui näha, et kunagi oli tegemist tähtsa külaga, kus korralik sadamgi, süvisega ja puha. Viimasest on alles aga maale ajatud suured paadid, ilusti numbrid/nimed küljes, kuid täiesti lagunenud, põlenud ja eks omajagu rüüstatud. Mõned meetrid edasi ja silma jääb täiesti lagunenud kirik. Lössi vajunud majade vahel elavad aga inimesed, kes vastavalt oma jõule ja võimetele püüavad hakkama saada. Kes on oma datšast järk-järgult suuremat lapimaja ehitamas, kes aga jaksanud korraliku palkmaja rajadagi.
Mööda küla edasi sõites paneb hämmastama kruntide ja majade rohkus. Üks vagun kandis isegi aadressi Kesk tänav 121. Kui võtta siia juurde, et lisaks Kesk tänavale on külas veel teinegi suurem tänav, siis võib mõista, et 250 inimest on ikka väga vähe selle suhteliselt suure küla kohta.
Kes satub Peipsi äärde, minge vaatama. Näiteks toimub Varnjal igal sügisel suuremat sorti sibulalaat. Elu siin Eestis on ikka väga mitmekülgne.
Uppumissurma pealtnägija mõtted
Õllesummeri Scissor Sistersi kontserdi ootel näidati rahvahulgale ohtralt reklaame. Zip mööblipoes kogu kaup -25%, autoremondifirmal uus kodulehekülg ja teised firmad, keda ausalt öeldes ei mäletagi. Mäletame aga seda, et arutasime omavahel - miks ei näidata siin sellesuvist veeohutuse kampaaniat "Kui võtad - võta kuivalt!". Sest just see oleks see õige koht - ohtralt alkoholi tarbivaid inimesi, soe sumeõhtu ning kutsuv Pirita rand. Ühesõnaga ohumärke kui palju. Ei tulnud ekraanilt aga ei seda ega teist sotsiaalreklaami ning meie omavaheliseks aruteluks see asi jäigi. Paraku pidime juba vähem kui 24 tunni pärast nägema, kuidas veest tuuakse välja järjekordne uppunu...
Meie Lõuna-Eesti reisi esimene suplus toimus laupäeval Tamula järves, kus vette oli kogunenud suur hulk inimesi. Ühel hetkel muutus kõik kuidagi vaikseks, ärevaks ja kurvaks. Veest toodi välja uppunu. Just enne olime raadiost kuulnud, et sel aastal on juba uppunud 58 inimest. Nüüd siis 59. 60 (tänaseks kardetavasti juba enam) inimest - see on mitu klassitäit õpilasi, suhteliselt suur töökollektiiv või suguvõsa. Seda on liiga palju!
Oleme juba kirjutanud, et kahjuks ei julgeta Eestis veel eriti palju šokeerivaid sotsiaalkampaaniaid teha, helkuri kampaania oli selles mõttes hea erandlik näide. Ja isegi kui julgetakse teha, tundub, justkui ei julgeta seda inimestele otse nina ette, otse näkku näidata. Justkui üritatakse kuidagi viisakalt ja ebamugavust tekitamata. Reaalsus on aga teistsugune - tuleks näidata Õllesummeril ja muudel summeritel ning avalikel üritustel, reklaam peaks olema igas rannalähedases klubis-pubis-baaris. Veelgi enam - reklaam peaks olema otse vette marssiva inimese silme ees!



